ÜLDSÄTTED

§1 Eesti Metodisti Kirik
1. Eesti Metodisti Kirik (lühendatuna EMK) on episkopaalse struktuuriga kristlik kirik, kes misjonitöö tulemusena kasvas välja XVIII sajandil Inglise kirikust ning kelle tegevus algas Eestis aastal 1907. EMK on Eesti Piiskopliku Metodisti Kiriku ja Ühinenud Metodisti Kiriku Eestis (The United Methodist Church in Estonia) õigusjärglane.
2. Eesti Metodisti Kirik on eraõiguslik juriidiline isik, kellel on enesekorralduse ja omavalitsemise õigus. EMK juhindub Piiblist, käesolevast põhikirjast ja kirikukorrast, mis sätestab Eesti Metodisti Kiriku põhimõtted, õpetuslikud alused ja kiriku asjaajamiskorra.
§2 EMK ja selle kogudused
Eesti Metodisti Kirik koosneb temaga osaduses olevatest ning samadel õpetuslikel alustel ja käesoleva põhikirja alusel tegutsevatest metodisti kogudustest, kes on eraldiseisvad juriidilised isikud.
§3 Asukoht
EMK kirikuvalitsus asub Tallinnas.

TEGEVUSE EESMÄRK JA ÕPETUSLIK ALUS

§4 EMK eesmärk
Eesti Metodisti Kiriku missiooniks on täita Jeesuse Kristuse käsku teha jüngriteks kõik rahvad.
§5 Tegevused eesmärkide saavutamiseks
Eesti Metodisti Kiriku ja selle koguduste põhitegevusteks on:
1) oma usu tunnistamine ja viljelemine;
2) Jumala Sõna kuulutamine;
3) jumalateenistuste ja vaimulike talituste korraldamine, sakramentide jagamine;
4) usuline, kõlbeline ja hariduslik kasvatustöö;
5) misjonitöö ja kristliku kultuuri edendamine;
6) diakoonia- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni alane tegevus.
§6 Õpetuse alus
Eesti Metodisti Kiriku õpetuse ja tegevuse aluseks on Piibel, Apostlik usutunnistus, Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus, Athanasiuse usutunnistus ning EMK kirikukorras sätestatud usualused.
§7 Vaimulikud talitused
1. Jumalateenistuse vorm on EMK-s vaba, kuid teenistus peab sisaldama kiituse toomist Jumalale, palvet, Jumala Sõna lugemist, jutlust ja õnnistussõnu.
2. Eesti Metodisti Kirikus on kaks sakramenti: ristimine ja armulaud.
3. Muud vaimulikud talitused Eesti Metodisti Kirikus on: konfirmatsioon, laulatus, matus, piht, pühitsemine, õnnistamine, töötegija ja vaimuliku ametisseseadmine, piiskopi, preestri ehk vanema ja diakoni ordinatsioon.

LIIKMED

§8 Liikmed
Eesti Metodisti Kirik koosneb kogudustesse kuuluvatest tunnistavatest ja ristitud liikmetest ja EMK-sse kuuluvatest vaimulikest.
§9 Liikmete üle arvestuse pidamine
Koguduse juhatus peab arvestust koguduse liikmete üle, kirikuvalitsus peab arvestust koguduste ja vaimulike üle.
§10 Liikmeks vastuvõtmine
1. Isik võetakse kogudusse vastu avalduse alusel ja koguduse juhatuse otsusel kas ristimise sakramendi kaudu, kui ta on vähemalt 15-aastane ristimata isik, kes tunnistab Jeesust Kristust oma Issandaks ja Päästjaks ning tunnistab Eesti Metodisti Kiriku õpetust ja korda, või liikmelisuse ülekandmise kaudu liikmeks õnnistamisega, kui isik on ristitud teises Eesti Metodisti Kiriku koguduses või teises kristlikus konfessioonis.
2. Ristimata isik, kes on noorem kui 15 aastat, liidetakse kogudusega ristimise kaudu tema vanemate või eeskostja loal.
§11 Liikme kohustused
Eesti Metodisti Kiriku liige täidab Eesti Metodisti Kiriku põhikirja ja kirikukorra nõudeid, juhindub kiriku juhtorganite otsustest, täidab ristimis-, konfirmatsiooni- ja liikmetõotusi, osaleb aktiivselt koguduse elus ja töös ning toetab kogudust kümnise, vabatahtlike annetuste ja vabatahtliku tööga.
§12 Liikme õigused
Eesti Metodisti Kiriku liikmel on õigus osa saada jumalateenistustest ja kiriklikest talitustest ning osaleda kiriku tegevuses; vähemalt 18-aastasel teovõimelisel tunnistaval liikmel on õigus osaleda koguduse konverentsil sõna- ja hääleõigusega ning esitada oma kandidatuur valimisteks ametitesse, mille nõuetele ta vastab.
§13 Liikmestaatuse muutmine
Kui tunnistav liige ei võta koguduse elust põhjendamatult osa vähemalt kolme aasta jooksul või ei ela enam Pühakirja ja metodisti kiriku õpetuse kohaselt, ei võta kuulda noomimist ega paranda meelt, kantakse ta ristitud liikmete nimekirja.
§14 Liikmeskonnast kustutamine
Liige kustutatakse koguduse liikmete nimekirjast, kui liige esitab juhatusele kirjaliku avalduse kogudusest lahkumiseks, liige sureb või liige läheb üle teise Eesti Metodisti Kiriku kogudusse või mõnda teise konfessiooni; erandkorras võib liikme kustutada ka juhul, kui ilmnevad tõsised asjaolud, mis teevad tema liikmelisuse jätkamise võimatuks.
§15 Otsustuspädevus ja edasikaebeõigus
Liikmestaatuse muutmise või koguduse liikmete nimekirjast kustutamise otsuse teeb koguduse juhatus; kogudusest välja arvatud liikmel on õigus pöörduda Eesti Metodisti Kiriku kirikukohtu poole oma õiguste ennistamiseks Eesti Metodisti Kiriku liikmena.

VAIMULIKUD

§16 Vaimuliku ameti pidamise tingimused
EMK vaimulikuks võib olla täisealine teovõimeline isik, kes on Eesti Vabariigi kodanik, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus või kelle tegutsemiskoht asub väljaspool Eestit.
§17 Vaimulike teenimisrollid
Eesti Metodisti Kiriku vaimulikud on piiskopid, preestrid ehk vanemad, diakonid ja kohalikud pastorid, kes teenivad kirikus erinevates rollides, sealhulgas kirikujuhi, superintendendi, kaplani, pastori, pastori abilise või muudes ülesannetes.
§18 Piiskop
Piiskop on Eesti Metodisti Kiriku kõrgeim vaimulik juht, kes teenib juhtimise ja ülevaataja, sakramentide, sõna ja hoolekande teenistuses.
§19 Preester ehk vanem
Preester ehk vanem täidab juhtimise, sakramendi, sõna ja hoolekande teenistust ning teenib piirkonnas või asutuses, kuhu piiskop ta määrab.
§20 Diakon
Diakon teenib sõnakuulutuse ja hoolekandeteenistuses ning on koguduses pastori kaasteenija ja abiline, kelle volitused piirduvad vastava koguduse teenimispiirkonnaga.
§21 Kohalik pastor
Kohalik pastor on isik, kes täidab pastori ülesandeid ilma ordinatsioonita ning kellel on õigus täita kõiki pastori kohustusi, sealhulgas ristida, pühitseda armulauda, laulatada ja matta; kohaliku pastori sakramentaalne volitus piirdub kogudusega, kuhu ta on määratud, ning tema litsentsi uuendatakse igal aastal.
§22 Ordinatsioon
Eesti Metodisti Kiriku vaimulikkonna otsusel ordineerib piiskop vaimuliku eluaegsesse ordinatsiooni.
§23 Ordinatsioonikomisjoni vastutusvaldkond
Aastakonverentsile otseselt alluv ordinatsioonikomisjon vastutab kiriku vaimulikkonna ettevalmistuse, ordinatsioonikandidaatide hindamise ja juhendamise, ordinatsiooni andmise ja peatamise ning vaimulike ametialase arengu ja tugiteenuste korraldamise eest ning tegeleb muude ordinatsiooniga seotud küsimustega.
§24 Ordinatsioonikomisjoni koosseis ja valimine
Ordinatsioonikomisjoni kuuluvad piiskop ja superintendendid oma ameti poolest ning piiskopi poolt esitatud ja aastakonverentsi poolt neljaks aastaks valitud kolm valitavat liiget ordineeritud vaimulike hulgast.
§25 Vaimulike määramine teenimiskohtadesse
Piiskop määrab preestritele ehk vanematele, diakonitele, vaimuliku ameti prooviliikmetele ja kohalikele pastoritele teenistuskohustuse kirikus, koguduses või väljaspool kirikut, sealhulgas kaplaniteenistuses, Eesti Metodisti Kirikuga seotud allasutustes, haridusasutustes, oikumeenilistes organisatsioonides või muudes asutustes, mis edendavad Kristuse Kiriku missiooni maailmas.
Määramised kehtestatakse reeglina aastakonverentsist aastakonverentsini.
§26 Emerituur
Piiskop suunab vaimuliku emerituuri 65-aastaselt, kuid piiskopi otsusega võib emerituuri jäämist edasi lükata kuni 72. eluaastani; terviseprobleemide korral võib vaimulik emerituuri minna ka varem.
§27 Vaimuliku staatuse lõppemine
Vaimuliku staatus Eesti Metodisti Kirikus lõpeb vaimuliku isikliku soovi alusel, vaimuliku surma läbi või kirikukari vastava otsuse rakendamisel.

KOGUDUS

§28 Kogudus
Kogudus on piirkondlikul alusel koondunud kristlaste vabatahtlik ühendus, mis tegutseb Eesti Metodisti Kiriku alluvuses ning lähtub oma tegevuses EMK kirikukorrast, EMK põhikirjast, teistest EMK aastakonverentsi ja kirikuvalitsuse otsustest, piiskopi määrustest ja Eesti Vabariigi õigusaktidest.
§29 Koguduse konverentsi vastutusala
Koguduse kõrgeim otsustav organ on koguduse konverents (mittetulundusühingute seaduses nimetatud üldkoosoleku tähenduses), mille pädevusse kuulub: koguduse tööd puudutavate aruannete kinnitamine ja eelarve kinnitamine; finants- ja majandusküsimuste otsustamine; juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine; tööorganite moodustamine, nende ülesannete määratlemine, juhtide valimine, tööorganite tegevuse kontrollimine ja lõpetamise otsustamine, jutlustajate jt töötegijate tegevuse kontroll ja vastutusest vabastamine, EMK aastakonverentsile ilmiksaadikute valimine.
§30 Koguduse konverentsi kokkukutsumine
1. Koguduse konverentsi kutsub kord aastas enne EMK aastakonverentsi kokku piiskop või tema volitusel superintendent.
2. Erakorralise koguduse konverentsi peab kokku kutsuma juhul, kui seda nõuab koguduse juhatus või vähemalt 10% koguduse tunnistavatest liikmetest.
Koguduse konverentsil on õigus osaleda kõigil koguduse liikmetel.
§31 Koguduse konverentsi läbiviimine
1. Koguduse konverentsi juhatab piiskop või tema poolt volitatud isik.
2. Koguduse konverentsil on sõna- ja hääleõiguslikud liikmed kõik koguduse tunnistavad vähemalt 18-aastased liikmed.
§32 Koguduse juhatuse vastutusala
Juhatuse ülesanded on: koguduse töö planeerimine; koguduse evangelismi ja kuulutustöö korraldamine; koguduse liikmete eest hoolitsemise korraldamine; kogukonna teenimise korraldamine; koguduse töövaldkondade käivitamise ja lõpetamise kinnitamine; koguduse finants- ja majandustegevuse korraldamine; koguduse dokumentatsiooni korraldamine; pastori palga määramine lähtuvalt kirikuvalitsuse soovituslikust palgamäärast ja pastori töömahust; koguduse eelarve koostamine, eelarve täitmise jälgimine ja selle esitamine koguduse konverentsile kinnitamiseks; koguduse raamatupidamise korraldamine; koguduse ja kiriku varade heaperemehelik majandamine, kiriku poolt koguduse kasutusse antud EMK kinnisvara haldamine, koguduse vallasvara alalhoidmine; koguduse esindamine kohalikus omavalitsuses, riiklikes organites ja partnerorganisatsioonides; koguduse konverentsi ettevalmistamine ja läbiviimine; koguduse jooksvate küsimustega tegelemine.
§33 Juhatuse koosseis
1. Koguduse juhatusse kuulub vastavalt koguduse vajadustele kolm kuni üheksa liiget. Juhatusse peavad kuuluma nii ilmik- kui vaimulikliikmed. Pastor kuulub juhatusse oma ameti poolest.
2. Juhatuse valitavad liikmed valitakse koguduse konverentsil kolmeks aastaks vähemalt 18-aastaste inimeste hulgast, kes on olnud vastava koguduse tunnistavad liikmed vähemalt kaks aastat (välja arvatud äsja loodud koguduse puhul).
§34 Esindus- ja allkirjaõigus
Esindus- ja allkirjaõigus on igal juhatuse liikmel.
§35 Juhatuse koosolek
1. Juhatuse koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab koguduse pastor, tema äraolekul või volitusel juhatuse esimees.
2. Juhatus on otsustuspädev, kui koos on üle poole tema liikmetest, nende hulgas pastor või esimees.
3. Koguduse juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata elektroonilise või kirjaliku hääletuse teel.
§36 Pastor
Piiskopi (varasemalt superintendendi) poolt ametisse määratud pastor on koguduse vaimulik juht. Pastori ülesanne on täita sakramendi-, koguduse juhtimise ja hoolekandeteenistust ning viia läbi vaimulikke talitusi.
§37 Koguduse revisjonikomisjon
1. Koguduse konverents valib kolmeks aastaks revisjonikomisjoni või määrab revidendi.
2. Koguduse revident või revisjonikomisjoni liige ei või olla koguduse juhatuse liige ega raamatupidaja.
3. Revident või revisjonikomisjon on kohustatud vähemalt kord aastas kontrollima ja hindama koguduse rahaliste vahendite kasutamist ja vara seisukorda.
§38 Koguduse rajamine
1. Uue koguduse võib piiskopi õnnistusel rajada iga EMK ilmik- või vaimulikliige.
2. Koguduse ametliku registreerimise eelduseks on vähemalt 12 täisealise teovõimelise liikme olemasolu.
3. Uue EMK koguduse asutamise kinnitab EMK Aastakonverents lihthäälteenamusega.
§39 Koguduse liitumine EMK-ga
Koguduse EMK-ga liitumise kinnitab EMK Aastakonverents lihthäälteenamusega.
§40 Koguduse eraldumine EMK-st
1. Kogudused, kes ei saa oma tõekspidamiste tõttu järgida EMK õpetust ja kirikukorda, võivad EMK-st eralduda ja jääda iseseisvaks koguduseks või liituda mõne teise kristliku konfessiooniga, mis on paremini kooskõlas koguduse uskumuste ja tavadega.
2. Lahkumine on võimalik siis, kui 9/10 kõigist koguduse tunnistavatest liikmetest hääletavad lahkumise poolt.
3. Koguduse eraldumise ja kõik varadega seonduva kinnitab kirikuvalitsuse ettepanekul EMK Aastakonverents vähemalt 3/4 häälteenamusega.
§41 Koguduse lõpetamine
Koguduse lõpetamise ettepaneku kinnitab aastakonverents.

EMK JUHTIMINE, JÄRELEVALVE JA TÖÖORGANID

§42 Eesti Metodisti Kiriku juhtimis- ja tööorganid
EMK juhtimisorganiks on kõrgeima otsustuskoguna aastakonverents (mittetulundusühingute seaduses nimetatud üldkoosoleku tähenduses) ja täidesaatva organina kirikuvalitsus (mittetulundusühingute seaduses nimetatud juhatuse tähenduses). Piiskop koos kirikuvalitsusega juhib kirikut aastakonverentsi kokkutulekute vahelisel ajal. Piiskoppi abistavad superintendendid ja kantsler. EMK järelevalveorganiks on revisjonikomisjon.

AASTAKONVERENTS
§43 Aastakonverentsi vastutusala
Aastakonverents on EMK kõrgeim juhtimisorgan, kellel on täielik otsustav võim kõigis kirikut puudutavates küsimustes. Aastakonverentsi otsused on kohustuslikud kogu EMK-le: selle juhtkonnale, töötajatele, kogudustele, struktuuriüksustele, allüksustele ja liikmetele. Aastakonverentsi pädevusse kuulub:
1) võtta vastu ja muuta EMK põhikirja, kirikukorda ja kõiki teisi EMK õpetuse ja kirikukorraldusega seotud alusdokumente ja otsuseid;
2) määratleda EMK õpetuslikud põhimõtted;
3) määratleda EMK strateegilised eesmärgid;
4) kinnitada EMK tegevuskava, eelarve ja aastaaruanne, sealhulgas EMK vaimuliku tegevuse, majandusaasta, revisjonikomisjoni ja aastakonverentsi tööorganite aruanded;
5) kehtestada kiriku tööks vajalike vahendite kogumise ja jaotamise põhimõtted, sealhulgas määrata EMK koguduste kümnisemakse kord;
6) määratleda jumalateenistuse vormid ja tseremooniad;
7) määratleda kiriku liikmelisuse tingimused ning liikmete õigused ja kohustused;
8) määratleda EMK vaimulike ordinatsiooniastmed, aastakonverentsi liikmestaatused, vaimulike ametid, nende volitused, kohustused, õigused ning ametist vabastamise tingimused;
9) määratleda piiskopi, superintendendi, kirikuvalitsuse, kantsleri, revisjonikomisjoni ja ordinatsioonikomisjoni liikmete kandidaatide kriteeriumid ja nende valimise tingimused;
10) määratleda piiskopi, superintendendi, kirikuvalitsuse, kantsleri, revisjonikomisjoni ja ordinatsioonikomisjoni volitused, kohustused, õigused ja ametist vabastamise tingimused;
11) valida, ametist vabastada ja ennetähtaegselt tagasi kutsuda EMK piiskop, superintendendid, kirikuvalitsus, kantsler, revisjonikomisjon ja ordinatsioonikomisjon;
12) määratleda koguduste konverentside volitused, õigused ja ülesanded;
13) kinnitada EMK koguduste asutamine, jagunemine, lõpetamine, EMK-ga ühinemine ja EMK-st eraldumine;
14) kinnitada kiriku struktuuriüksuste ja allasutuste asutamine, reorganiseerimine, lõpetamine, EMK-ga ühinemine ja EMK-st eraldumine;
15) määratleda EMK struktuuriüksuste ja allasutuste ülesanded;
16) kinnitada EMK kinnisvara võõrandamine, pantimine ja kinnisvara pikaajalisse kasutusse või kasutusvaldusesse andmine;
17) luua kiriku järelevalve süsteem ja kaebuste menetlemise kord;
18) kinnitada EMK liitumine teiste kristlike organisatsioonide ja konfessioonidega ja nendest väljaastumine;
19) kehtestada muud vajalikud olulised kirikusisesed reeglid ja korrad;
20) otsustada EMK lõpetamise, ühinemise ja jagunemise küsimused.
§44 Aastakonverentsi liikmed
Aastakonverentsi moodustavad:
1. vaimulikliikmed: piiskopid, preestrid ehk vanemad, diakonid, kohalikud pastorid.
2. aastakonverentsi prooviliikmed (s.t vaimuliku kandidaatliige);
3. kirikuvalitsuse liikmed;
4. kantsler;
5. ilmikliikmed: koguduste konverentsidel valitud koguduste saadikud (ilmiksaadikute arv on võrdne kogudusse määratud vaimulike arvuga, igast kogudusest vähemalt üks ilmiksaadik);
6. EMK revisjonikomisjoni esimees;
7. struktuuriüksuste ja allasutuste juhid;
8. kirikukohtu liikmed;
9. kaks noortetoimkonna poolt esitatud delegaati – üks eesti- ja teine venekeelsest kogudusest.
§45 Aastakonverentsil osalemine
1. Aastakonverentsil osalemine on eelnimetatutele kohustuslik.
2. Aastakonverentsi istungitest võivad vaatlejatena osa võtta kõik EMK liikmed ja kutsutud külalised.
3. Aastakonverentsi ilmikliikmed vaimulike kogu istungil ei osale.
§46 Sõna- ja hääleõigus aastakonverentsil
1. Preestritel ehk vanematel ja piiskoppidel on aastakonverentsil täielik sõna- ja hääleõigus.
2. Diakonitel on aastakonverentsil sõna- ja hääleõigus, välja arvatud hääleõigus preestri ehk vanema ordinatsiooni ja nende konverentsisuhetega seotud küsimustes.
3. Aastakonverentsi prooviliikmetel on aastakonverentsil sõna- ja hääleõigus, välja arvatud vaimulike kogu istungil.
4. Preester ehk vanem või diakon, kes ei teeni ametisse määramise alusel, välja arvatud emerituuris või vabal aastal olev vaimulik, liigitatakse mitteaktiivseks ja tal ei ole aastakonverentsil hääleõigust. Vaimulikud, kes on tasustamata puhkusel üle ühe aasta, loetakse mitteaktiivseteks ja neil ei ole aastakonverentsil hääleõigust.
5. Kohalikel pastoritel on aastakonverentsil sõna- ja hääleõigus, välja arvatud vaimulike ordinatsiooni ja konverentsisuhetega seotud küsimustes.
6. Kirikuvalitsuse liikmetel, kantsleril, revisjonikomisjoni esimehel on õigus hääletada aastakonverentsil kõigis küsimustes.
7. Aastakonverentsi ilmiksaadikutel ja noortetoimkonna esindajatel on sõna- ja hääleõigus aastakonverentsi kõigis küsimustes.
8. EMK struktuuriüksuste ja allasutuste juhtidel on aastakonverentsil sõna- ja hääleõigus.
9. Aastakonverentsi sõnaõiguslikud, kuid mitte hääleõiguslikud liikmed on kirikukohtu ilmikliikmed ja kutsutud külalised.
§47 Aastakonverentsi kokkukutsumine
1. Aastakonverentsi kutsub kokku piiskop vähemalt üks kord aastas.
2. Erakorralise aastakonverentsi saavad kokku kutsuda aastakonverents, kirikukohus või vähemalt 1/3 koguduste juhatustest. Erakorraline aastakonverents käsitleb ainult neid küsimusi, milleks see on kokku kutsustud. Erakorralise aastakonverentsi saadikuteks on viimase korralisele aastakonverentsile valitud saadikud.
§48 Aastakonverentsi juhatamine
1. Aastakonverents on otsustuspädev, kui kohal on vähemalt 60% aastakonverentsi hääleõiguslikest liikmetest. Kvoorumi arvutamisel ei võeta arvesse mitteaktiivseid vaimulikke ega puuduvaid emerituuris olevaid vaimulikke. Kui kvoorum puudub, võib piiskop minimaalselt kahe nädala möödumisel kokku kutsuda uue istungi, mis on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata kvoorumi piirangust.
2. Aastakonverentsi juhatab piiskop, tema äraolekul see superintendent, kes on ametis olevatest superintendentidest olnud preestri ehk vanema ordinatsiooni osas staažikam.
3. Otsused tehakse lihthäälteenamusega, välja arvatud Eesti Vabariigi seadusandluses, põhikirjas ja kirikukorras toodud erandite puhul.
§49 Aastakonverentsi vaimulike kogu istung
4. Aastakonverentsi vaimulike kogu istungil tegeletakse vaimulike tegevuse, ordinatsiooni, vaimulike konverentsisuhete ja EMK õpetuslike küsimustega.
5. Vaimulike kogu istungil osalevad aastakonverentsi vaimulikliikmed, kohalikud pastorid, aastakonverentsi prooviliikmed ja ordinatsioonikomisjoni liikmed.
6. Vaimulike kogu istungil on hääleõigus piiskopil, preestritel ehk vanematel, diakonitel ning emerituuris olevatel piiskoppidel, preestritel ehk vanematel ja diakonitel. Diakonitel ja emerituuris olevatel diakonitel puudub hääleõigus küsimustes, mis puudutavad preestreid ehk vanemaid.

KIRIKUVALITSUS
§50 Kirikuvalitsuse vastutusala
Kirikuvalitsus (kirikute ja koguduste seaduses nimetatud juhatuse tähenduses) on EMK täidesaatev organ, mille ülesanded on:
1. aastakonverentsi otsuste täitmine;
2. kirikuelu jooksvate küsimuste lahendamine;
3. kiriku asjaajamise ja administratiivtöö korraldamine;
4. finants-majandusliku tegevuse korraldamine; kiriku eesmärkide täitmiseks rahastusallikate otsimine;
5. raamatupidamise ja revideerimise korraldamine;
6. eelarve koostamine ja selle täitmise jälgimine;
7. kiriku vara haldamise ja kinnisvara küsimustega tegelemine;
8. struktuuriüksuste ja allasutuste juhtide määramine;
9. kiriku juhtimisorganite otsuste elluviimise korraldamine kogudustes ja tööorganites;
10. EMK esindajate määramine allorganisatsioonide juhtkondadesse;
11. koguduste juhtimisorganite tegevuse üle järelevalve teostamine;
12. koguduste tööga kursis olemine, vajadusel abistamine ja juhatuste koolitamine;
13. struktuuriüksuste ja allasutuste tööga kursis olemine, vajadusel abistamine, EMK töötegijate koolituste korraldamine;
14. koguduste, struktuuriüksuste ja allasutuste aruandlusvormide koostamine;
15. kiriku palgaliste töötajate koosseisu ja nende palgamäärade kinnitamine;
16. kiriku personalitöö korraldamine, töötajate arengu toetamine;
17. aastakonverentsi ettevalmistamine ja korraldamine, sealhulgas nominatsioonidega tegelemine;
18. kirikujuhi valimise korraldamine;
19. EMK üritus korraldusmeeskondade moodustamine;
20. koostöös piiskopiga EMK avalike ja välissuhete korraldamine;
21. koostöös piiskopiga EMK esindamine kirikuvälistes töögruppides, organisatsioonides ja sündmustel;
22. koostöös piiskopiga kiriku õiguste kaitsmine. Ükski üksikisik, kogudus ega allasutus ei tohi algatada ega osaleda üheski kohtuasjas või menetluses Eesti Metodisti Kiriku nimel, välja arvatud kiriku juht või kirikuvalitsuse poolt volitatud isik.
§51 Kirikuvalitsuse koosseis
1. Kirikuvalitsus koosneb: ametis olevast piiskopist, kantslerist ja kuuest valitavast liikmest, kellest pooled on ilmikud ja pooled vaimulikud.
2. Liikmed valitakse aastakonverentsi poolt kolmeks aastaks ja neid võib ennetähtaegselt ametist vabastada aastakonverentsi otsusega või liikme enda avalduse alusel.
§52 Allkirjaõigus
1. Allkirjaõigus on piiskopil ja kantsleril.
2. Vajadusel saab allkirjaõiguse delegeerida superintendendile või mõnele kirikuvalitsuse liikmele ainult temale usaldatud töö valdkonnas.
§53 Kirikuvalitsuse koosolek
1. Kirikuvalitsus on otsustuspädev, kui koos on üle poolte liikmetest, nende hulgas kantsler või piiskop.
2. Kirikuvalitsuse koosolekuid juhatab piiskop, tema äraolekul kantsler.

PIISKOP
§54 Piiskopi vastutusala
1. Piiskop on kiriku karjane, juht ja ülevaataja, kelle töö seisneb kiriku missiooni üldjuhtimises koostöös kirikuvalitsuse, superintendentide, kantsleri, aastakonverentsi ilmik- ja vaimulikkonna ning kiriku liikmeskonnaga.
2. Piiskop juhib Eesti Metodisti Kirikut visiooni ja missiooni elluviimisel, kujundades ja jälgides kiriku strateegiat ja arengut; teenib ja juhib vaimulikke, sealhulgas ordineerib ning määrab nad teenistuskohtadele ja korraldab nende arendamist; kaitseb ja kuulutab kiriku õpetust, tagab kirikukorra järgimise ning teostab vaimulikku ja korralduslikku järelevalvet; toetab koguduste vaimulikku elu ja arengut; juhib EMK Teoloogilise Seminari juhtorgani tööd; esindab kirikut oikumeenilises ja rahvusvahelises koostöös ning edendab kristlikku ühtsust.
§55 Piiskopi valimine
1. Aastakonverents valib piiskopi preestrite ehk vanemate hulgast, kellel on kõrgharidus teoloogias; kes on olnud EMK tunnistav liige vähemalt 10 aastat; kelle preestriks ehk vanemaks ordineerimisest on möödas vähemalt 5 aastat; kes on olnud kirikuvalitsuse liige; kellel on eesti keele oskus vähemalt B2 tasemel.
2. Piiskopi valimiseks on vaja vähemalt 70% aastakonverentsi delegaatide osalust.
3. Piiskop osutub valituks, kui tema poolt hääletab vähemalt 60% kohalolevatest delegaatidest. Kui kandidaate on rohkem kui kaks ning ükski kandidaat ei saa üle 60% kohalolevate aastakonverentsi delegaatide häältest, toimub kordushääletus kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Järgnevas hääletusvoorus on valituks osutumiseks vaja üle 50% häälteenamust.
4. Piiskopiks pühitsemine võib toimuda samal aastakonverentsil, kus toimub valimine, või aastakonverentsi määratud kohas ja ajal.
§56 Piiskopi ametiaeg kirikujuhina
Piiskopi ametiaeg kirikujuhina lõpeb Eesti Vabariigis kehtiva pensioniea saabumisel emerituuri minemisega.
§57 Piiskopikoha vakants
1. Piiskopi koht võib jääda vakantseks surma, emeriteerumise, ametist tagasiastumise, kirikukari rakendamise või teovõimetuse tõttu.
2. Piiskop võib igal ajal kirikujuhi ametist tagasi astuda oma vabal tahtel, esitades sellekohase avalduse kirikuvalitsusele.
3. Piiskopi ootamatu tagasiastumise, tagandamise, teovõimetuse, surma, haiguslehel viibimise või puhkuse korral on tema asendajaks superintendent, kes on ametisolevatest superintendentidest pikima preestri- ehk vanemaordinatsiooni staažiga. Asendaval superintendendil ei ole volitust vaimulikke ordineerida.

SUPERINTENDENT
§58 Superintendendi vastutusala
Superintendendid on piiskopi abilised ülevaatamistöös. Tema ülesanded on:
koos piiskopiga kaitsta ja kuulutada kiriku õpetust ja valvata kirikukorra järgimise üle; olla piiskopi asetäitja ja abiline kiriku juhtimisel; koordineerida ordinatsioonikomisjoni tööd ning osaleda vaimulike määramiste ettevalmistamises; edendada vaimuliku ameti kandidaatide leidmist ja vaimulike arendamist; teenida vaimulikke hingekarjasena ja toetada neid teenimises; lahendada vaimulike ja koguduste teenimist puudutavaid küsimusi; täita pastori puudumise korral koguduse peaadministraatori ülesandeid; edendada kirikus helde jagamise, väikegruppide, vagaduse ja halastustegude kultuuri ning täita piiskopi poolt antud muid ülesandeid.
§59 Superintendendi määramine
1. Vajaliku superintendentide arvu määrab aastakonverents piiskopi ettepanekul.
2. Aastakonverents määrab superintendendid ametisse neljaks aastaks.
3. Superintendendi võib ametist tagasi kutsuda piiskop või aastakonverents kirikuvalitsuse või vaimulike kogu ettepanekul.

KANTSLER
§60 Kantsleri vastutusala
Kantsler teenib piiskopi alluvuses kirikut administratiivjuhi rollis ja tema vastutusalasse kuulub:
1) administratiivtöö ja dokumentatsiooni korraldus;
2) finants-majandusliku tegevuse, sealhulgas eelarve ja halduse korraldamine;
3) kiriku kinnis- ja vallasvaraga tegelemise korraldamine;
4) koguduste, struktuuriüksuste ja allasutuste administratiivtöö toetamine;
5) personalitöö korraldamine;
6) kommunikatsiooni korraldamine;
7) kõik muud kirikuvalitsuse pädevusse kuuluvad valdkonnad.
§61 Kantsleri valimine
Aastakonverents valib avaliku konkursi põhjal kantsleri viieks aastaks.

JÄRELEVALVE
§62 EMK revisjonikomisjon
1. EMK asjaajamist ja raamatupidamist revideerib kolmeliikmeline revisjonikomisjon, mille koosseisu valib EMK aastakonverents kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni liige ei tohi kuuluda kirikuvalitsusse. Revisjonikomisjoni puudumisel võib aastakonverents määrata revidendi.
2. Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe, kes on EMK aastakonverentsi hääleõiguslik liige.
3. Vähemalt üks kord aastas kontrollib ja hindab revisjonikomisjon kirikuvalitsuse tegevust läbi finantsaruandluse; ressursside kasutamist vastavalt eelarvele; finantsaruande täpsust, usaldusväärsust ja vastavust Eesti Vabariigi seadusandlusele; kirikule kuuluva vara olemasolu ja seisukorda. Revisjonikomisjon koostab revideerimise tulemuste alusel aruande ja esitab selle koos järelduste ja ettepanekutega aastakonverentsile kinnitamiseks.

ALLASUTUSED, STRUKTUURIÜKSUSED JA PARTNERORGANISATSIOONID
§63 Allasutused, struktuuriüksused, partnerorganisatsioonid
Oma eesmärkide saavutamiseks kasutab kirik struktuuriüksusi ja allasutusi ning teeb koostööd partnerorganisatsioonidega. EMK poolt juriidilise isiku asutamiseks, reorganiseerimiseks, jagunemiseks, EMK-ga ühinemiseks, EMK-st eraldumiseks ja likvideerimiseks annab loa aastakonverents.
§64 Allasutused
1. EMK allasutuseks on mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, mille juhtimine on EMK järelevalve ja kontrolli all.
2. EMK allasutusteks on EMK Teoloogiline Seminar, MTÜ Lastekeskus Tähetorn, SA EMK Kristlik Laager Gideon, MTÜ Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir.
§65 Struktuuriüksused
EMK struktuuriüksuseks on EMK-ga sama juriidilise keha all tegutsev toimkond, töörühm või töövaldkond. Struktuuriüksuse juhi, uue üksuse moodustamise ja üksuse tegevuse lõpetamise kinnitab EMK Kirikuvalitsus.
§66 Partnerorganisatsioonid
EMK partnerorganisatsioonideks on EMK koguduste või liikmete rajatud mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja allasutused, millel puudub otsene alluvus EMK-le, kuid mille tegevus toetab kiriku missiooni elluviimist ning mille rahastus tuleb osaliselt partnerlusest EMK-ga.

VARAD

§67 EMK varad
Eesti Metodisti Kiriku vara on kiriku, koguduste ja struktuuriüksuste kasutuses olevad asjad, sealhulgas kinnisvara, põhivara ja muu vara, mis on koguduse varade nimekirjas, ning rahaliselt hinnatavad õigused. Kogu Eesti Vabariigi territooriumil asuvate koguduste ja struktuuriüksuste vara omanik on Eesti Metodisti Kirik.
§68 Nimi ja sümboolika
Sõnaühendit Eesti Metodisti Kirik ega EMK logo ei tohi ilma EMK loata kasutada kaubanime või kaubamärgi osana ega ühegi koguduse, äriettevõtte või organisatsiooni nime osana, välja arvatud kogudused, ettevõtted või organisatsioonid, mis on otseselt loodud Eesti Metodisti Kiriku poolt.
§69 Vara kasutamine
Kogu EMK, selle koguduste ja struktuuriüksuste vara kasutatakse kogu kiriku kasuks ja ainult nendel eesmärkidel, mis on kooskõlas kirikukorras ja põhikirjas sätestatud kiriku missiooniga. Kirikuhoonetes ja kinnistutel ei ole lubatud viia läbi tegevusi ega üritusi, mis on vastuolus metodisti kiriku õpetuse ja väärtustega.
§70 Vastutuskohustus
Kogudused ja struktuuriüksused hoolitsevad nende kätte usaldatud vara kasutamise, haldamise ja inventari alalhoidmise eest. Vara tuleb hoida, kasutada ja hallata Eesti Vabariigi seadusandlusest lähtudes, arvestades nii tuleohutusnõuete, muinsuskaitse nõuete jm asjakohaste nõuetega.
§71 Koguduste kümnisemakse kohustus
Kõik EMK kogudused maksavad kirikuvalitsusele 10% kogu oma sissetulekust, välja arvatud kirikukorras toodud eranditest.
§72 Tehingud varaga
1. Eesti Metodisti Kiriku, koguduse või struktuuriüksuse kinnisvara ehitamise ja võõrandamise otsuse teeb aastakonverents.
2. Kinnisvara ostmise, sellele hüpoteegi, hoonestusõiguse, ostueesõiguse ja servituudi seadmise, selle pikaajalise (alates ühest aastast) rentimise ning kauba või teenuse ostmise, mille hind ületab 30% koguduse või struktuuriüksuse eelarvest, kinnitab kirikuvalitsus. Sakramendi seadmiseks kasutatava asja või kunstilise või kirikuloolise väärtusega asja võib võõrandada, kasutusele anda või kasutuskõlbmatuks tunnistada kirikuvalitsuse loal.
3. Vallasvara omandamise otsustab vastava üksuse juhatus. Eelarvevälise üle 300 euro väärtuses oleva kauba või teenuse ostmise puhul ei saa EMK ega koguduse või struktuuriüksuse juhtkonna liige teha otsust ainuisikuliselt, vaid selleks on vaja juhtkonna eelnevat otsust.

KIRIKUKARI

§73 Kirikukari rakendamine
Kirikukari rakendatakse EMK liikmete ja selle töötajate ebamoraalsete tegude ja kirikukorra rikkumiste ning EMK vaimuliku, töötaja, struktuuriüksuse või allasutuse juhtorgani liikme kohustuste ebarahuldava täitmise korral.
§74 Kaebuste menetlemine
1. Kaebusi menetletakse järelevalve või kirikukohtu tasandil.
2. Järelevalve tasandil käsitletakse kaebusi, mis on esitatud järgmiste isikute vastu:
3. EMK vaimuliku (välja arvatud piiskop), EMK liikme, EMK palgalise töötaja ja EMK struktuuriüksuse või allasutuse juhtorgani liikme vastu esitatud kaebusi menetletakse järelevalve tasandil.
4. Kirikukohtu tasandil käsitletakse piiskopi ja kirikuvalitsuse liikme vastu esitatud kaebustega ning järelevalve tasandi edasikaebustega.
§75 Kirikukohtu koosseis
EMK aastakonverents valib neljaks aastaks Eesti Metodisti Kiriku kirikukohtu koosseisu, kuhu kuuluvad kolm ordineeritud vaimulikku ja kaks ilmikliiget. Kirikukohtu liikmed ei tohi olla kiriku juhtorganite liikmed ega eelnimetatute lähimad pereliikmed.

MUUD SÄTTED

§76 Põhikirja vastuvõtmine ja muutmine
1. Põhikirja vastuvõtmine, muutmine ja täiendamine kuulub aastakonverentsi pädevusse.
2. Põhikirja vastuvõtmiseks ja muutmiseks on vajalik aastakonverentsil osalevate hääleõiguslike liikmete vähemalt 2/3 häälteenamus.
3. Põhikirjas ettenähtud eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
§77 Kirikukord, selle vastuvõtmine ja muutmine
1. Eesti Metodisti Kiriku ja selle koguduste juhtimise ja järelevalve, vaimuliku ameti, kiriku varade, kirikukari rakendamise ja muud küsimused on täpsemalt sätestatud kirikukorras.
2. Kirikukorra vastuvõtmine, muutmine ja täiendamine kuulub aastakonverentsi pädevusse.
§78 EMK ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
1. Eesti Metodisti Kiriku ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub aastakonverentsi otsusel mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras.
2. Vastavalt Eesti Vabariigi kirikute ja koguduste seadusele läheb EMK tegevuse lõpetamisel selle vara üle Eesti Vabariigile.

Põhikiri on vastu võetud EMK erakorralisel aastakonverentsil 6. septembril 2003
ja muudetud EMK aastakonverentsil 14. juunil 2008
EMK aastakonverentsil 17. juunil 2023
EMK erakorralisel aastakonverentsil 14. märtsil 2026