Andreas – jünger, kes tõi inimesi Jeesuse juurde – tema eeskuju innustab meidki
dr Jógvan Zachariassen
Lootuse Aeg festivali direktor
Jeesuse jüngritest mõeldes meenuvad meile kohe sellised nimed, nagu Peetrus, Johannes või Juudas. Kaheteistkümnest jüngrist vähem tuntud oli Siimon Peetruse vend Andreas. Ehkki evangeeliumides on Andreas harva tähelepanu keskmes, täitis ta Jeesuse avaliku tegevuse alguses olulist osa – tuues järjekindlalt inimesi Jeesuse juurde.
Andreasel oli evangelisti süda
Andreas oli üks esimestest kahest jüngrist, kes hakkas järgima Jeesust (Jh 1:40). Kui ta oli kohtunud Jeesusega, otsis ta kohe üles oma venna ja ütles talle: „Me oleme leidnud Messia!“ (Jh 1:41). Ta ei hoidnud head uudist ainult enda teada, vaid rääkis sellest ka teistele, alustades oma pereliikmetest. See teguviis muutis ajaloo käiku. Andreas tõi Jeesuse juurde oma venna Peetruse. Kui Peetrusest sai algkoguduses keskne tugisammas, rõõmustas Andreas tema saavutuste üle.
Andrease iseloomu näeme ka viie tuhande mehe toitmise loos (Jh 6:8–9). Kui teisi tegi rahvahulk ja toidu puudumine nõutuks, märkas Andreas poissi, kellel oli viis leiba ja kaks kala. Seda näis olevat armetult vähe, kuid Andreas tõi poisi ja tema pisikese anni Jeesuse juurde. Tal oli usku, et Jeesus suudab teha midagi vähesega, mis neil oli. Ta teadis, et Jeesus suudab teha piskust palju ja samas muuta ka väikese poisi südame kogu eluks.
Johannese evangeeliumist (Jh 12:20–22) loeme, kuidas Filippuse juurde tulid mõned kreeklased, kes tahtsid Jeesusega kohtuda. Selle asemel et otse Jeesuse jutule minna, rääkis Filippus Andreasega ja koos teatasid nad sellest soovist Kristusele. Andreas on meile suureks eeskujuks, tuues Jeesuse juurde nii perekonnaliikmeid, lapsi kui ka võõraid.
„Mina olen nagu Andreas“ – pärand kestab
Andrease alandlikku ja evangeelset mõtteviisi kannab edasi Billy Grahami Evangeelse Assotsiatsiooni liikumine „Mina olen nagu Andreas“. Tema eeskujust inspireeritud liikumine julgustab usklikke suhtuma evangeeliumi kuulutamisse sama pühendunult nagu Andreas – tuues inimesi Jeesuse juurde ja rõõmustades sellest, kuidas Jeesus neid õnnistab ja rakendab.
Andrease liikumise mõte on lihtne, kuid võimas: sa ei pea olema jutlustaja, teoloog ega kõnemees, et kuulutada evangeeliumi. Selleks et teistele Päästjast rääkida, on vaja vaid südamest tulevat soovi. Liikumine „Mina olen nagu Andreas“ varustab ja julgustab kristlasi palvetama oma ümbruskonna inimeste pärast, jagama nendega igapäevaselt oma usku ning kutsuma sõpru ja sugulasi evangeelsetele üritustele või kokkusaamistele.
Billy Graham rõhutas sageli, et misjonitöö ei ole vaid evangelistide kanda, vaid see on iga uskliku vastutus ja eesõigus. Andrease elu on meile suureks eeskujuks. Ta ei olnud kuulus. Ta ei kirjutanud ühtki kirja ega raamatut, millest oleks saanud Piibli osa. Ent tema vaiksel kuulekusel ja isiklikul evangelismil oli jääv mõju.
Kuidas elada tänapäeval nagu Andreas
Maailmas, kus üha enam tähtsustatakse enese esiletõstmist, näitab Andreas meile, et tõeline mõju tuleneb sageli lihtsatest ustavuse tegudest. Sul ei ole vaja kuulutamiseks lava, vaid eelkõige inimest, keda armastada, lugu, mida rääkida, ja Päästjat, kelle juurde kutsuda.
Ka sina saad olla nagu Andreas: olgu siis sõpra kirikusse kutsudes, kohvitassi juures talle oma usust rääkides või nimeliselt kellegi eest palvetades. Selle liikumise mõte on olla eelkõige kristlane, kes toob oma sõbra Jeesuse juurde.
Kes on sinu Peetrus? On see sinu pereliige? Töökaaslane? Võibolla keegi, kes tundub olevat üsna tähtsusetu, aga kelles sina näed potentsiaali, kui Jeesus teda puudutab? Või hoopis mõni võõramaalane – sisserändaja, sõjapõgenik või isegi turist? Kellegi Kristuse juurde toomise kogu tähendust ei pruugi sa kunagi teada saada, aga see võib alatiseks muuta ajalugu ja ka igavikku.
Andrease lihtne, kuid samas tugev eeskuju on nägemuseks nii festivalile „Lootuse aeg“ Eestis kui ka kõigile teistele Billy Grahami festivalidele üle maailma. Oluline pole lihtsalt evangeelne üritus, vaid meie eluviis. Olulised pole üksnes kaks festivaliõhtut oktoobris, vaid Jeesuse järgimine igal päeval. Kõige tähtsamad pole sina ega mina, vaid meie suhtlemine teistega, kes veel Jeesust ei tunne. Tähtis pole minu enesetunne, vaid kuidas ma tunnen rõõmu Kristusele au toomisest.
NELI SAMMU, KUIDAS OMA USKU SÕBRAGA JAGADA!
EESTPALVE
Kirjuta üles sõbra nimi, kes vajab Jeesust, ja palveta tema eest igal päeval. Palu, et Jumal avaks tema südame ja annaks sulle võimaluse talle Jumalast rääkida.
JAGAMINE
Veeda oma sõbraga koos aega. See süvendab sinu sõprust ja loob võimalusi Jeesusest rääkimiseks. Kutsu sõber endaga kaasa festivalile “Lootuse aeg”.
KAASAVÕTMINE
Võta sõber kogudusse ja festivalile “Lootuse aeg” kaasa. Kui ta vastab Kristuse kutsele või ilmutab huvi evangeeliumi vastu, vajab ta sinu jätkuvat julgustust.
JÄTKAMINE
Kutsu sõber endaga kaasa kirikusse. Jumal võib kasutada sind ja sinu kogudust selleks, et tugevdada tema suhet Jeesusega.
„MINA OLEN NAGU ANDREAS“ PÜHAPÄEVAD – 15. JUUNI ja 21. SEPTEMBER
Nendel pühapäevadel kutsume kõiki kogudusi üle Eesti keskenduma oma sõnumis Andreasele, kes tõi oma sõbrad Jeesusega kohtuma. Andrease eeskuju innustab meid palvetama mittekristlastest sõprade eest, rääkima neile oma usust ja kutsuma kogudusse.