Pühapäeval 25. aprillil kell 18-20 toimus VEEBINAR “EVANGEELIUM EESTIMAALASTELE”
Veebinaril arutlesid Ahti Kaera ja Hindrek Taavet Taimla teemadel kas evanglism on elustiil või müügitöö, mis muudab tõeliselt elusid Eestis 21. sajandil; ning vastasid osalejate evangelism teemalistele küsimustele.
Kaire Lotamõisa kokkuvõte veebinari sisust.
EMK korraldatud veebinaris “Evangeelium eestimaalastele” jagasid teemakohaseid mõtteid Ahti Kaera ja Taavet Hindrek Taimla. Veebinaril osalejaid oli üle 50 inimese. Sai kuulata mõttevahetust antud teemal, küsida küsimusi ning osaleda ka rühmatöös.
Ahti Kaera tõi välja eestlaste hulgas levinud arusaama, et evangeeliumi jagamisel ja inimeste kogudusse kutsumisel lülitutakse tihti sellisele reziimile, kus nähakse inimesi objektidena. Kavatsused on head – jagame Jumala sõna, läheme, toome ta kogudusse ja siis väljendame, et ta peaks (kohe) muutuma meie sarnaseks.
Kalapüügi puhul me ei oota, et kala ise hüppaks paati vaid teeme omalt poolt midagi, et kala kätte saada! Me suhtleme palju inimestega, saame sõpradega kokku aga ei räägi Jumalast. Lihtne on üle libiseda sellest, mis Jumal meie elus teeb ja mis on meie enda kogemused. Levinud ettekujutus evangelistist on, et ta peab pidevalt ringi tormama. On evangelismiässad, kes saavad inimestega kokku, räägivad lühidalt evangeeliumi, palvetavad, minnakse lahku ja võetakse ette järgmine. Kindlasti ka siin inimene tajub Jumala kohalolu, toimub midagi üleloomulikku aga seejärel läheb ilmalik inimene tagasi oma ilmalikku keskkonda ja talle ei jää kristlikku kontakti, mis aitaks tal edasi kasvada.
Ahtil on kogudusekaaslasest naabrinaine, kes palub abi okste lõikamisel. Ahti on hea meelega ka aidanud aga ta igatseb, et naabrinaine paluks hoopis: “Mul on raske, tule palveta minu eest”. Naaber kiidab üle linna kui abivalmis naabrimees tal on. Aga ta ei kiida, et Ahti palvetab. Ahti tõi näiteks, et kui ta pakuks oma oksakääre kõikidele enda tänaval, kõrvaltänaval ja lõpuks kõigile linnas siis varsti oleks ta tuntud kui veidrik, kellest hakatakse eemale hoidma. Kuigi oksakäärid on head, neid ei võetaks vastu. Evangeeliumiga on sama lugu. Me peaksime looma suhteid, suhtlema naabritega, kellel on erinevad vajadused. Nii saaksime õigele inimesele õige tööriistaga appi minna ja kui mul pole mõnda tööriista aga teistes kogudustes on siis saame koopereeruda. Koos saame rohkem abi pakkuda. Kristlastena on meil erinevad vaimulikud tööriistad.
Taavet kinnitas, et esmane kuulutus ja inimestega koos Kristuse järgimine, need käivad käsikäes. 20. sajandi lõpul tõusis esile soterioloogiline paradigma – tendents, kus evangeeliumi tuumaks sai isiklik pääste, pöördumine. Seetõttu on paljudel välja kujunenud kitsas arusaam, et evangeeliumi kuulutamine ainult nii käibki. 21 sajandil on selle kõrvale tulnud missioloogiline, lähenemine kus eesmärk pole enam kiire pöördumine, vaid et inimesed saaksid liidetud kiriku osadusega. Tuum on Jumala tulev kuningriik. Evangeeliumi kuulutamine on selleks, et alustada jüngerlusprotsessi. John Wesley stiilis evangelism seob kaks paradigmat kokku – rõõmusõnumi sisuks on Jumala püha armastus, mitte universalistlik armastus, millest kõik automaatselt osa saavad. Eesmärgiks osadus kolmainu-Jumalaga.
Evangeeliumi kuulutamise meetodeid on palju. Kõigile neile saab piibelliku aluse leida, neil kõigil on omad tugevused-nõrkused. Sõpruse evangelism – aastaid suhtleme inimesega. Tänavaevangelism – pakutakse traktaate või palveteenust, kutsutakse koosolekule. Asutakse jutlustama turuplatsil. Väe evangelism – rõhutab üleloomulikust, Jumal teeb imesid, see võib avalduda kirikus, tänaval. Jumal teeb kuulutushetkel midagi, mida ei saa seletada muidu kui kristliku usuga. Koosolekuevangelism, internetievangelism – kui kirjutate Facebookis oma mõtteid, jagate elustiili, kuulutades Kristust. On eri vormid, kus kuulutustöö on peidetud nö ilmalike vihmavarjude alla – kabeliteenistused olümpiamängudel, jõululaat, GLS. Kohad, kus kristlastele antakse sõna, kuulutatakse kristlusest, Kristusest aga üritus või inimesed ei pruugi seda teha kiriku nimel. Raadiosaated, raamatud, sotsiaaltöö. Palju evangelismi eri vorme. Eestis on võib-olla kõige tõhusam eeskujuevangelism, mis paraku võtab kõige rohkem aega aga on tõhus. Inimene usub sinu sõnumit siis kui ta näeb seda sinu elus. 1Jh 2:6 Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud.
Taavet tõi näite, et USA kultuuris on tänavatel palvetamine pisut normaalsem kui Eestis. Tal endal oli olukordi, kus sattus niiviisi vestlema inimesega, kes läks kohtusse või enesetappu tegema. Võib juhtuda, et evangeeliumi vägi saab eriliselt väljenduda just tänaval, kontaktis võõraga. On väga oluline mõista, et see suur misjonikäsk pole vaimuand!!! Ei saa öelda, et:” Mul seda pole”. See on osa Kristuse mandaadist, see on igale kirikule ja usklikule. Meie peame ära tundma endale iseloomuliku funktsiooni. Peame aduma, et need inimesed, keda me kõnetame tänaval, need võivad olla meie Samaaria naine, Maarja, Sakkeus, Nikodeemus, pime Bartholomeus, aga nad ei saa olla meie Peetrus, Jaakobus ja Johannes. Teisisõnu, inimesed, kellesse me investeerime päevast päeva, nädalast nädalasse. Me käime nendega koos, teeme kogukonda, oleme jüngerlusprotsessis nendega koos. Need on need, kelle kohta Jeesus ütles, et tehke seda kõikide rahvastega, tehke jüngreiks.
Viimaks rõhutas Ahti, et me ei suruks ennast raamidesse, ei lahterdaks ennast mingisse rolli, mis pole meile loomulik. Valikuid on erinevaid, tuleb endale sobiv üles leida.