Kallid sõbrad!
Oleme taas advendiajas ja ootame jõule – Kristuse sünnipäeva tähistamist. See on üks eriline aeg aastas, kui me ristirahvana tuletame meelde Jumala armu ja armastust, mis sai ilmsiks läbi Jumala Poja tuleku sellesse patusesse ja omadega sassis maailma, et tuua pattude andestust, lepitust Jumalaga ja uut elu kõigile, kes usus selle sõnumi vastu võtavad.
Kuid advendiaeg ei ole pelgalt tagasivaade ca 2000 aasta tagustele armsatele jõulusündmustele, vaid on ka aeg, kui me vaatame ettepoole. Nagu aastatuhanded tagasi inimesed ootasid Kristuse (Messia) tulekut, nii ka täna me ootame Kristuse taastulekut lõplikus võidus ja igavest elu. Seega on hea ja õige, kui advendiajal katsume läbi oma südamed ja valmistame ennast selleks kohtumiseks Kristusega. Kui advendiaeg jääb meile ainult ammuste sündmuste meenutuse ajaks, mis ei mõjuta meie olevikku ja tulevikku, siis me jääme millestki väga tähtsast ilma. Usun, et meil kristlastena on vahel piltlikult öeldes oht jääda kinni Jeesuse sõime juurde, ilma et me oma usuelus sealt edasi areneks või kasvaks. Jätkates seda analoogiat, võime tõdeda, et ega Jeesuski ei jäänud sinna sõime igaveseks. Hästi tuntud jõuluevangeeliumi peatükis on öeldud Jeesuse kohta järgnevalt: Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures. (Lk 2:52)
Tahaksin soovida meile kõigile, et me kasvaksime tarkuses ja armus. Kasutame seda advendiaega, et kasvada Jumalale lähemale ja valmistada oma südamed mitte ainult jõulude tähistamiseks, vaid ka ajaks, mil me näeme Teda mitte kui lapsukest sõimes, vaid kui kuningate Kuningat ja isandate Issandat.
Õnnistatud advendi- ja jõuluaega teile ja teie lähedastele!
Robert Tšerenkov
EMK superintendent