Toimetus | Tellimine


Eessõna
Toimetaja veerg
Piiskopilt
Superintendendilt
EMK 105
Jutlus
Teoloogia
Arutlust
Mõtisklus
Meilt ja mujalt
Noortenurk
Noored tunnistavad
Tunnistus
Lastetoost meil ja mujal
Lastelaegas
Nõuandenurk
Koduteel 100
Pildikesi kogudustest
Misjon ja heategevus
Misjon
Kirikuelu
Aastakonverents
Kirikuaasta
Usupühad
Kultuurikommentaar
Intervjuu
Meie inimesed
Arvustusi
Naiste ühenduses
Hingehoid
Elust enesest
Piibel
Metodismist
Orelifondis
Reisikiri
Raamatu- ja plaadisoovitus
Kristlane naerab ja nuputab
Kirjakast
Ajalugu
EMK 100
Reformatsioon 500
Retronurk
Õnnesoovid
Luulenurk
In memoriam
Teated
 
rubriik: Jutlus

2/2017 - Mida kõike on tulnud nelipühapäeval!
Pastor Urmas Rahuvarm
Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.“ Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud. Jh 7:37-39  Loe edasi...

1/2017 - Jutlus ülestõusmispühadeks
pastor Priit Tamm
Mt 28:1-10 Seal, kus lõpeb täna loetud evangeelium, algab meie usk – meie Issanda ülestõusmises.  Loe edasi...

4/2016 - Kolm iidset Jõululaulu
Rein Laaneser
Ja Maarja ütles: „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt. Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt. Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.” Lk 1:46-55.  Loe edasi...

3/2016 - Me oleme Jumala käes kui savi
Risto Santala
1967. aastal pidas Soome jutlustaja Risto Santala jutlusteseeria selle kohta, kuidas pottsepp toimetab saviga ning selle piltlikust seosest meie eluga, kus Jumal meid kui savi vor-mib. See teema sai ka raamatuks ning on eesti keeles ilmunud pealkirja all „Savist Nõuks“. Järgne-valt katkend raamatust.  Loe edasi...

2/2016 - Jutlus kolmainuphaks
Priit Gregorios Tamm
Jh 16:12-15
Kui jrele melda, siis ega me vga palju oma elus ei arvesta Kolmainsusega, ei teadvusta seda. Me usume ht Jumalat nagu teisedki monoteistid jah, meil on kll Isa ja Poeg ja Pha Vaim, aga Jumal on ikka ks. Ja kik.  Loe edasi...

1/2016 - Kusagilt kumab valgust
Meeli Tankler
"Ja kui keskpev ktte judis, tuli pimedus le kogu maa kuni kella kolmeni prast lunat. Ja kella kolme ajal kisendas Jeesus valju hlega: Eloii, Eloii, lemaa sabahtani? - see on tlgitult: Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jtsid? Ja mned juuresseisjaist snasid seda kuuldes: Enne, ta hab Eelijat appi! Aga keegi jooksis, kastis ksna dikasse ja, pistnud selle pilliroo otsa, pakkus talle juua, teldes: Noh, olgu, eks me ne, kas Eelija tuleb teda maha vtma! "Aga Jeesus kisendas valju hlega ja heitis hinge. Ja templi vahevaip krises lalt alla kaheks. Aga Jeesuse vastas seisev sadakonnalem, nhes teda nnda hinge heitvat, tles: See inimene oli testi Jumala Poeg!" Markuse 15:33-39 Tna thistame maailma ajaloo kige pimedamat peva. Vanarahvas tleb: isegi rohi ei kasva Suurel Reedel. Kogu loodu hoiaks nagu hinge kinni. Kogu loodu on tardunud vapustuses selle ees, mis snnib: ilmstu inimene sureb kurjategijana ristil. Ja kuigi ta on Jumala enese Poeg, ta tepoolest surebki telist inimlikku surma!  Loe edasi...

4/2015 - Julujutlus
Taavi Hollman
Jumala sna tleb Luuka evangeeliumis: Au olgu Jumalale krges ja maa peal rahu, inimestest hea meel! (Luuka 2:14), lisaks kinnitab Psalm 29:11 meile jrgmist: Issand annab tugevuse oma rahvale; Issand nnistab oma rahvast rahuga. Aamen!  Loe edasi...

4/2014 - On sul ruumi Jeesusele?
Olav Prnamets
Maarja t?i ilmale oma esimese Poja ning mhkis ta mhkmetesse ja asetas s?ime ... Sest nende jaoks ei olnud majas kohta. Lk 2:7   Loe edasi...

2/2014 - Ngijatest ja pimedatest
Meeli Tankler
siis pime lks ja pesi ning tuli tagasi ngijana. Siis tlesid naabrid ja need, kes teda seni olid kerjusena ninud: Eks see ole sama mees, kes istus ja kerjas? hed tlesid: Jah, ta on seesama, ja teised: Ei, ta on vaid tema sarnane. Tema ise tles: Mina olen seesama. Siis nad ksisid: Kuidas sinu silmad avanesid? Tema vastas: Inimene, keda nimetatakse Jeesuseks, tegi muda ja v?idis mu silmi ja tles mulle: Mine Siiloahi tiigi rde ja pese end! Kui ma siis lksin ja pesin, saingi ngijaks. Ja nad ksisid temalt: Kus ta on? Ta tles: Ma ei tea. Johannese 9:712  Loe edasi...

1/2014 - Jumala tahte titmine tidab sind ja ehitab kogudust
Andrus Kask
Kas me elame iseenesele v?i Jumalale? Kuidas kasvatada kogudust, elades oma elu? Kes on rikas Jumal
Aga keegi rahva seast tles Jeesusele: ?petaja, tle mu vennale, et ta jagaks pranduse minuga! Jeesus tles talle: Inimene, kes mind on seadnud teie le kohtum?istjaks v?i jagajaks? Ja ta tles neile: Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest klluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on! Ja Jeesus rkis neile ka thendamiss?na: he rikka mehe p?llumaa oli hsti vilja kandnud. Ja ta arutas endamisi: Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda. Ja ta tles: Seda ma teen: ma l?hun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna k?ik oma vilja ja muu vara ning tlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, s, joo ja ole r??mus! Aga Jumal tles talle: Sina arutu! Selsamal l n?utakse sinult su hing. Aga kellele jb siis see, mis sa oled soetanud? N?nda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas. Luuka 12:1321  Loe edasi...

4/2013 - Meie Issanda m?ejutlusest
T?lkinud Priit Gregorios Tamm
Teie olete maa sool. Aga kui sool l?heb l??geks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see k?lba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa j??da m?rkamatuks linn, mis on m?e otsas. Ega s??data ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab k?igile majasolijatele. N?nda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie h?id tegusid n?hes ?listaksid teie Isa, kes on taevas. Matteuse 5:13?16   Loe edasi...

3/2013 - Peaaegu kristlane
John Wesley
John Wesley jutlus Oxfordi ?likooli P?ha Maarja kirikus 25. juulil 1741
ALBERT OUTLERI SAATES?NAD Kui 1741. aastal tuli taas John Wesley kord Oxfordi ?likoolis jutlustada, oli ?rkamine juba t?ies hoos. Wesley p?hendus ?likooli asemel ?ha rohkem oma ?hingutele, muutudes samas esimese suhtes ?ha kriitilisemaks. Jutluse teema ? radikaalne erinevus nimekristluse ja t?elise kristluse vahel ? oli puritaanide seas juba tuttav. Apostlite tegude raamatu kirjakoha 26:28 nimekristluse v?tmes t?lgendamine oli juba muutunud peaaegu tavaliseks. Wesley toob esile kahte t??pi kristlased ? ?llameelse silmakirjatseja (peaaegu kristlase) ja uue kontseptsiooni oma t?ielikult kristlasest, kaheldes varjamatult, et neid viimaseid Oxfordis eriti leidub. Wesley metodistidest lugejad tunnetasid ilmselt selgesti, et nende juht oli astunud vastu anglikaani kiriku masinav?rgile ?hes selle enese kantsidest ning selles vastasseisus ellu j??nud. Wesley peaaegu kristlase kirjeldus tarvitab ?ht tema lemmikkujundit Piiblis: neid, kellel on ?jumalakartuse n?gu, ent kes on salanud selle v?e? (2Tm 3:5). Ta kirjeldab ?pris p?hjalikult siirast inimest, kes v?ldib kurja, teeb head ja tarvitab armuvahendeid ? triumviraat, mida siin taunitakse, ent mis peagi fikseeritakse metodistide ?ldreeglites. T?ielikult kristlane on aga see, kellel on Jumala ja oma ligimesearmastuse kaudu toimiv usk. Kuigi Wesley hiljem ei olnud nii karm oma hinnangutes peaaegu kristlase kohta, oli ta vaade t?elise kristlase osas j?rjekindlalt seotud usu kaudu saadava armu ja armastusele rajatud eetika teoloogiaga. Wesley tr?kkis selle jutluse Londonis varsti p?rast selle ettekandmist Oxfordis. Tema eluajal tehti sellest v?hemalt 25 kordustr?kki ja see oli tema kogutud jutluste v?ljaannetes alati j?rjekorras teine jutlus.  Loe edasi...

2/2013 - P??stmine usu kaudu
John Wesley
John Wesley jutlus Oxfordi ?likoolis, P?ha Maarja Kirikus, 11. juunil 1738
Oxfordi ?likooli ?ppej?una tuli Wesleyl aeg-ajalt ?likooli p?hap?evastel ja kirikup?hade jumalateenistustel jutlustada. Neist jumalateenistustest oli kohustatud osa v?tma kogu ?likooli pere. Kuigi seda kohustust v?ga ei t?idetud, olid s??rased puhud jutlustajaile suurep?rane v?imalus siirast s?numit kuulutada. John Wesley pidas 1730. aasta novembrist 1735. aasta septembrini ?heksa ?likooli-jutlust, mida on palju rohkem, kui tavaline jutlustamisgraafik oleks eeldanud. See vihjab sellele, et Wesleyt hinnati Oxfordis jutlustajana rohkem kui tavaliselt arvatud; v?i siis oli ta teistest rohkem valmis selles osas teenima ning asendas neil puhkudel teisi. Wesleyl paluti taas Oxfordis jutlustada P?ha Barnaba p?eval, 11. juunil 1738, ?sna pea p?rast naasmist Georgiast. Eelnevate kuude jooksul oli Wesley l?bi elanud radikaalse seesmise muutuse, mis kulmineerus 24. mail 1738, millest tema Oxfordi kolleegid ilmselt palju ei teadnud. Vahepeal oli ta oma ?uut evangeeliumi? (p??stmine usu kaudu) juba testinud mitmes Londoni ja selle l?hi?mbruse kirikus, kus ta p?hjustas k?ikjal vaidlusi, mille tulemusena talle keelati nende kirikute kantslist jutlustamine. Seep?rast ei eeldanud ta heasoovlikku vastuv?ttu ka Oxfordis. Sellegipoolest oli ?P??stmine usu kaudu? tema esimene avalik esinemine oma positiivse evangeelse manifestiga p?rast Aldersgate?i kogemust. V??rib mainimist, et selle jutluse vennastekoguduslikku sisu pehmendavad viited Inglise Kiriku ?Homiiliate raamatule?, nagu n?iteks v?ite puhul, et p??ste t?hendas ka v?ge mitte patustada. Siin on n?ha ka Wesley esitatud p??stva usu definitsiooni ilmne anglikaanlik v?rving. / Albert C. Outleri sissejuhatav kommentaar John Wesley jutlusele ?Salvation by Faith? /  Loe edasi...

1/2013 - Uuestis?nni tunnusm?rgid
John Wesley
John Wesley jutlus aastast 1748.
Saateks K?esolev jutlus on ?ks nn standardjutlustest ? doktrin??rse sisuga jutlustest, mis olid omal ajal metodistidele ?petuslikuks juhtn??riks. John Wesley publitseeris antud jutluse esmakordselt 1748. aastal, seega 265 aastat tagasi. Jutluse teemaks on lahendamata dilemma ristimise uuestis?nnitava m?ju ja hilisema p?hendumise vahel, mis tihtipeale ei tunnista uuestis?ndinud elust. Seep?rast esitab Wesley lugejale k?simuse, kas ta praegu on Jumala laps. Kunagi ristitud saamine ei t?henda, et praegu ollakse Jumala laps. Nii nagu ta ?hes oma teises jutluses on toonud ??mberl?igatud s?dame? tunnustena esile ?alandlikkuse, usu, lootuse ja armastuse?, nii on ka ?uuestis?nni tunnusteks? usk, lootus ja armastus. Arendades seda ?ldtuntud kristlikku kontsepti, j?uab Wesley oma keskse v?iteni, et uuestis?ndinud kristlane saab reaalse v?e pattu mitte teha ning seel?bi s?dame- ja meelerahu. Antud kirjakohale on Wesley jutlustanud juba 10. juunil 1739 ja p?rast seda veel v?hemalt kolmteist korda. Priit Gregorios Tamm   Loe edasi...

4/2012 - Jumala arm ja õnnistused
Eivin Toodo
Väikegrupitöö: Tallinna koguduses räägiti 9. septembril rohkesti väike
Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel. Mt 18:20 Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Mt 11:28  Loe edasi...

1/2012 - Kümnisest
Priit Gregorios Tamm
Meie kiriku arengukavas on 2012. aasta kuulutatud kümnise ja hea majapidamise aastaks.   Loe edasi...

3/2009 - Tänuga pühitsetud Jumalale
Rein Laaneser
Jutlus lõikustänupühal, 11. oktoobril 2008 Kärsal
Tänu on muutunud üha harvemaks ja haruldasemaks. Inimene pigem nõuab, kui tänab!  Loe edasi...

1/2009 - Muutuste kaevul
Maire Ivanova
Jutlus 24. veebruaril 2008 Pärnu Agape koguduses
Johannese evangeeliumi 4. peatükk räägib Jeesuse kõnelusest Samaaria naisega. ?Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile; seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg. Samaaria külast tuli naine vett ammutama ?? (vt Johannese 4:5?30, 39?42)   Loe edasi...

2/2008 - Jumala armastus ja päästev arm
Johannes Kakko
Jutlus Kuressaare koguduses 09.09.2007
Meie lauluraamatus trükitud laulus 427 on esitatud kaks küsimust, mida mina olen tihtipeale endalt pärinud, ja usun, et teisedki on seda teinud. Need on esiteks: ?Ei tea, miks Jumala armastus ka ilmus minule?? Ja teiseks: ?Ei tea, miks Issandalt minule arm päästev osaks sai??   Loe edasi...

4/2006 - Jeesus Kristus - tõeline nurgakivi
Olav Pärnamets
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks. Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis. Psalm 118:22  Loe edasi...

3/2006 - Aga teie kurvastus muutub rõõmuks ...
Tiit Henno
Tiit Henno jutlus Eesti Raadios 1997. aastal
Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus! Teid kurvastatakse, aga teie kurvastus muutub rõõmuks! Johannese 16:20  Loe edasi...

4/2005 - Ruumid meie majas ja südames
Ramo Pener
Pole kohta Jeesuse jaoks? (vt Luuka 2:7)
Ühes majas on palju erinevaid ruume: külalisteruumid, privaatruumid, töö- ja magamisruumid, söömis- ja pesemisruumid. Igale poole me kõiki inimesi sisse ei lase. Osadesse ruumidesse pääsevad ainult valitud inimesed ja ainult eelnevalt kokkulepitud aegadel.  Loe edasi...

1/2005 - Tülikas küsimus
Laas Helde
Aga mida te teete, kui sellele tuleb lõpp? Jr 5:31
Selle tülika küsimuse esitamine tekitab ebameeldivat nõutust, millele vastatakse tavaliselt kas kerge õlakehitusega või siis: ?Ei tea, eks näis?? Ja nii lükatakse tõsiste otsuste ja järelduste tegemise aeg edasi hetkeni, kuni nähakse oma tõekspidamiste maailma armutut kokkukukkumist. Tavaliselt juhtub see nendega, kes tormavad julgelt, hoiatusi trotsides ja tagajärgedele mõtlemata edasi oma elu tõusulaine harjal. Tulla puhtalt välja selle varingu alt on üsna lootusetu.  Loe edasi...

6/2004 - Petlemma ime
Aleksander Kuum
Aleksander Kuuma kõne jõululaupäeval, 24. detsembril 1967, kell 15.30
Aga see kõik on sündinud, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti kaudu, kes ütleb: ?Ennäe! Neitsi saab käimapeale ning toob poja ilmale ja temale peab pandama nimi Immanuel ? meie keeli Jumal meiega.? (Mt 22:23)   Loe edasi...

3/2004 - Püha Vaim on õrn nagu tuvi
Taavi Hollman
? ja ära võta minult ära oma püha Vaimu. (Taaveti laul, psalm 51:13)
Kuningas Taavet oli mees, kes teadis, kes on Püha Vaim. Taaveti loost me teame, et Taavet oli rängalt patustanud. Ja siis tuli prohvet Naatan teda noomima. Prohvet rääkis kuningale mõistukõne sellest, et keegi on kurja teinud oma ligimesele. Kuningas Taavetis süttis viha ja ta ütles: ?See mees peab saama karistuse.? Ja siis viitas prohvet Naatan, et mees, kellest mõistukõne räägib, on kuningas Taavet ise. Seepeale kuningas Taavet parandas meelt. Ta langes Jumala ette maha, ta nuttis, kahetses pattu, parandas meelt, ja prohvet Naatan ütles: ?Jumal on sulle su patu juba andeks andnud.? Psalm 51 pealkiri on ?Patukahetseja palve?. See sobib aega, milles Jumala kirik, Jumala kogudus praegu on - paastuaega, ettevalmistusaega, meeleparandusaega, kus meiegi vaatame üle oma elu ja parandame meelt.   Loe edasi...

2/2004 - Veel on päevaaeg
Herni Kunstimees
On veel päevaaeg, kus on võimalik teha tööd
Jeesuse jüngrid olid väga huvitatud sellest, mis saab sündima tulevikus. Nad küsisid selle kohta Jeesuselt, kui nad olid koos Õlimäel. Jeesus andis neile vastuse: ?Katsuge, et keegi teid ei eksita??(Vt Mt 24:3-8)   Loe edasi...

5/2003 - Eestimaalased, olgem tänulikud!
Olav Pärnamets
Jutlus Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva tänuteenistus-kontserdil 20. augustil 2003
?Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses. See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis, kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.? (1Tm2:1)  Loe edasi...

2/2003 - Aga armastage tõtt ja rahu
Laas Helde
Uude aastasse astudes oleme jõudnud lähemale sündmustele, mil Jumala nuhtluste ja viha luuad hakkavad pühkima seda maailma nagu rehealust. Saavad tõeks Jeesuse sõnad: ?Ja inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses.? (Lk 21:26)  Loe edasi...

1/2000 - Appihüüdmine?
Uno Külviste
Ja hüüa mind appi ahastuse päeval, siis ma tõmban su sellest välja ja sin
Appihüüdmine! Mis selle mõistega peale hakata? See pole popp, ei häälesta meid positiivselt, ei sisenda optimismi! Aga usk ei rajane arvamustele ja kõikuvale tunnetusele - reaalne elu ning Jumala Sõna asetavad õigesse paika ka appihüüdmise kainestava tõe.  Loe edasi...