Toimetus | Tellimine


Eessõna
Toimetaja veerg
Piiskopilt
Superintendendilt
EMK 105
Jutlus
Teoloogia
Arutlust
Mõtisklus
Meilt ja mujalt
Noortenurk
Noored tunnistavad
Tunnistus
Lastetoost meil ja mujal
Lastelaegas
Nõuandenurk
Koduteel 100
Pildikesi kogudustest
Misjon ja heategevus
Misjon
Kirikuelu
Aastakonverents
Kirikuaasta
Usupühad
Kultuurikommentaar
Intervjuu
Meie inimesed
Arvustusi
Naiste ühenduses
Hingehoid
Elust enesest
Piibel
Metodismist
Orelifondis
Reisikiri
Raamatu- ja plaadisoovitus
Kristlane naerab ja nuputab
Kirjakast
Ajalugu
EMK 100
Reformatsioon 500
Retronurk
Õnnesoovid
Luulenurk
In memoriam
Teated
 

Koduteel 3/2008 - Kirikuelu

Nad tegid nii, nagu varem polnud tehtud

Koduteel

?Sela? 40


Kõik elavad kiitku Issandat
Halleluuja! Kiitke Jumalat tema pühamus! Kiitke teda tema võimsas taevalaotuses! Kiitke teda tema vägevate tegude pärast! Kiitke teda tema määratut suurust mööda! Kiitke teda pasuna helidega! Kiitke teda naabli ja kandlega! Kiitke teda trummide ja ringtantsudega! Kiitke teda keelpillide ja viledega! Kiitke teda helisevate simblitega! Kiitke teda kumisevate simblitega! Kõik, kellel on eluõhku, kiitku Issandat! Halleluuja!
Psalm 150


Ansambel ?Sela? tähistas pühapäeval, 15. juunil pidulikult 40. sünnipäeva. 40 aastat tagasi oli ?Sela? esimene gospelansambel mitte ainult Eestis, vaid kogu Nõukogude Liidus ja isegi Põhja-Euroopas.

?Selast? on aastate jooksul läbi käinud palju inimesi ? neid on ligi poolsada, aga ?Sela? ajalugu on paraku kirjutamata ja täpset arvu ei tea vist keegi. Et aga tähistati 40. aastapäeva, tuli mõelda sellelegi, kuidas aeg teeb oma töö, ja mälestada tänutundes neid, kes juba igavikus: Tõnu Kopli, Anne Kärner, Jaanus Kärner, Reet Vahur, Aino Hange, Madis Mikkelsaar, Tarmo Vardja.

Samas rõõmustati ?Sela? mõju üle ja muu hulgas meenutati üht omaalgatuslikku statistilist uurimust 1976. aastast, millest selgus, et näiteks 40 protsenti ka tollastest naaberkoguduse Oleviste noortest oli päästetud saanud just n-ö ?Sela? ärkamise käigus Mere puiesteel.

Loeti ette mitmed kirjalikud ja anti edasi suulised tervitused neilt, kes ise 15. juunil kohale ei saanud tulla. Näiteks Jaani kiriku õpetajalt Jaan Tammsalult ja ?Sela? lühiajaliselt säravalt tähelt Marju Kuudilt.

Õhtu lõppes ühislauluga, kus paluti kaasa lööma kõik, kes kunagi ?Selas? laulnud. Kokku pandud korjandusraha aga läheb ?Sela? plaadi tegemiseks.

?Mida ütleb sinule sõna SELA?? küsis tänujumalateenistust juhtinud Heigo Ritsbek hakatuseks. Ja sai vastuseks, et SELA tähendab küll ka muusikat, gospellaulu ja trumme kirikus, aga eeskätt eluaegset sõprust.

Oma ala pioneerist Jumala kavas Tallinnas

Heigo Ritsbek viis kuulajad alustuseks vaimus välja metodisti kiriku ruumidest ja meenutas Pühavaimu kiriku pastori Hugo Valma poolt mitukümmend aastat tagasi kirja pandut, mis puudutab nii ?Selat? kui ka 150. Taaveti laulu. Heigo Ritsbeki väitel pole tema isiklikult paremat arvustust ?Selale? kuulnud.

Hugo Valma poolt 1975. aasta märtsis kirjutatud mõtted olid umbes sellised:
?Omaalgatuslikult mõne psalmi tõlke silumisega tegeldes püüdsin endale kujutleda hiilgeaegset psalmide ettekannet templis. Kuid ma ei suutnud leida praegusaegset vastet. Selleks ei kõlvanud ei polüfooniline muusika, ei selle suurvormid, ei sümfooniaorkester koos suurkooriga ega ka mitte hiigelorel. Nende abil me saame küll kaasaegsel ettekandel suurima elamuse, kuid need ei ilmuta meile tolle kauge aja ettekande elamust. Kuidas kujutleda endale 150. psalmis mainitud muusikariistade käsitlust, heli ja selle kõige ansamblilist kooskõla? Kuidas kontakti elevil esinejate ja vahel küllaltki tuima koguduse vahel, keda oli vaja võita ning ergutada. Siin isiklikku sisseelamist leidmata jäid psalmides paljud pillide nimed, nende esinemisviis ja selle mõju vaid sõnaliseks.

Siis juhtus, et 17. märtsil 1975. aastal ja järgnevalt hiljemgi oli mul võimalus osa võtta Tallinna metodisti kirikus noorte evangelisatsioonijumalateenistusest. Nii muusika kui sõnaga esines küllaltki moodsalt käituv 11-liikmeline ansambel ?Sela? oma elektrimuusikariistade ja laulu dþässilaadse kavaga. Läksin sinna teada tahtmisest, sealjuures mõningase eelarvamusliku suhtumisega. See aga ei takistanud minu esiteks analüüsivat ja teiseks asjasse isiklikku elamuslikku sisseelamist. Siin enamik kuulajad olid tõsised kristlased, ülejäänud ? kristlikust kirikust midagi väärikat ootavad ja otsivad. Ja kohe ning kõiges paistis, et noored esinejad on tõeliselt Jumala osadusest läbi läinud kristlased, kes valmistuvad andma oma parimat, mitte võõrast. Seekord klaveri, tavaliste elektrimuusikariistade, rohkete löökriistade ja laulu tugevasti võimendatud muusika täitis rahvast viimse võimaluseni täis oleva kirikuruumi. Kohe aga selgus, et siin hõiskavalt kõlav muusika ei ole ometi see, mida võib kuulda klubides ja lokaalides. Kõrgematasemeline meelsus oli siin loonud sisuliselt hoopis kõrgematasemelise muusika ja selle esitamise. Edasisel kuulamisel hakkas see ikka enam hajutama senist eelarvamust selle muusikalaadi suhtes ja siinsetel tingimustel võimaldas kaasaelamist. Siin oli tavaline tühjus ja labasus saanud sisu ja väärikuse. See üritus omas suure eesmärgi, mille suunas kõik arenes ? Jeesus Kristus. Ja nüüd tekkis mul kujutlus psalmide kunagisest muusikalisest ja koguni þestilisest ettekandest vana Iisraeli templiteenistusel. Midagi siinsega võrreldavat võis sealgi avalduda. Muidugi, tollaste võimaluste piires. Ja just mul vaatluse all olnud 150. psalmi sõnademäng sai mulle mõistetavaks. Kui siis veel need samad ?Sela? ansambli noored esinejad ka sõnas end kindlalt Kristusega kaasa tunnistasid, ka teisi siin rohkesti olevaid noori sellele samale teele kutsusid, siis oli selge, täiesti selge ? siin ei poseerita, siin ollakse sõnas, muusikas ja elus siiras, ehtne, ustav isegi ümbritsevas surutises. Siin tahab igaüks end Kristusele anda just nii, nagu ta on, ja sellega, mis ta on. See on ju alles evangelisatsioon.
Ma ei tea sellest ansamblist mitte eriti palju. Aga tahaksin küll palju enam teada sellest oma ala pioneerist Jumala kavas Tallinnas. Sest me oleme kohustatud Jumala õndsuskavas orienteeruma, mitte seda mõistmatult tõrjuma või koguni saboteerima. Juba 3000 aasta eest kõlas SELA templimuusika sekka. Missuguses seoses just, pole selge. Aga see rõhutas tunnetust, korraldas esinemist ja virgutas tähelepanu ning kaasaelamist. Suutku nüüdne ?Sela? õnnistusrikkalt sedasama ja veelgi enam ning sügavamalt. Levigu ta kõla praegusest kodust üle terve maa, hingesid Issandale võitvalt ja uuele elule juhtivalt Kristusele kiituseks.?

Võib teha ka teistmoodi

?Selal? on läbi aegade olnud ja on hästi palju sõpru. Mõned sõpradest, kes 15. juunil Tallinna metodisti kirikusse olid kogunenud, said oma mõtteid ka laiemalt jagada. Üks neist oli EKNK piiskop Ago Lilleorg, kes ütles muu hulgas järgmist: ?Pean suureks eesõiguseks ja auks viibida täna siin ja jagada ka mõne väikese killukese sellest, mida te olete tähendanud isiklikult minule.

Muidugi, seda peab metodisti kiriku auks ütlema, et noortega ei ole lihtne. Ma ei tea, kuidas see vanasti oli, aga tänapäeval on nii. Võib-olla läksid asjad vanasti sujuvamalt, aga see, et ?Sela? on 40 aastat metodisti kirikus vastu pidanud, on omaette saavutus. Muidugi, ?Sela? on vanemaks saanud ja kasvanud. Aga noored ja vanemad ja vanemad ja nooremad ? see on tihtilugu kirikus üks pingeväli. Sest noorte järelt tuleb tavaliselt koristada, ja ma ei tea, mida veel nende järel kõik peab tegema, sest ma ei tee enam noortetööd. Aga ma kuulen asjadest. Igal juhul usun, et teil läks paremini, ja seda näitab ka teie 40-aastane iga. See on omaette saavutus, arvestades nii Eesti kristlikku maastikku kui ka üleüldse muusikakollektiivide vanust. Teha tööd, seista koos ja teenida 40 aastat, see on märkimisväärne.

Mida te kõige rohkem olete tähendanud minu jaoks? Te olete tähendanud sellist asja nagu innovatiivsus kirikus. Tihtilugu, eriti väljaspool, ühiskonnas, oodatakse kirikult stabiilsust, oodatakse läbi aegade kestmist ja olemist niisugusena, nagu me oleme olnud. Aga teie olemasolu juba nendel aegadel, kui ma väikese poisina metodisti kirikus üles kasvasin, jättis minu südamesse jälje, ja kui ma mõtlen selle peale, et ma ise täna oma töös võtan mõne sammu ettepoole ja võib-olla ka asjade suunas, mida ei ole tavaliselt tehtud, siis teie olemasolu ja see, mida teie olete teinud, on mulle kõige suuremaks julgustuseks ja eeskujuks üldse. Mul ei ole palju teisi näiteid, Eestimaal ei olegi neid näiteid väga palju. Täna me juba kuulsime, et ?Sela? oli esimene gospelansambel Eestis. Võib-olla tõesti see oligi niimoodi. Seda enam. Ega neid gospelansambleid pärast teidki pole vist väga palju olnud. Ühe või kahe käe näppudel võiksime need üles lugeda, ja palju rohkem ei saa. Aga ma tahaksin rõhutada, et teie olemasolu on meeletuks julgustuseks minule kui noorema generatsiooni esindajale sellest, et asjad ei pea alati olema nii, nagu nad on olnud. Võib teha ka teistmoodi, võib teha nii, kuidas ennem ei ole tehtud.

Nendel päevadel, kui teie tegutsesite nii suurelt, olin ma üsna väikene poiss ja ma ei mäleta kõike. Aga ma mäletan teie olemasolu. Ma mäletan ühte õhtut Mere puiestee palvemajas, kus laval olid trummid ja basstrummi peale oli kirjutatud Living Sound. See oli parim asi, mis me väikeste poistena oma arvates üldse tollel ajal kirikus näha saime. Loomulikult oli seal palju muid häid asju; ma loodan, et me ei saa sellest valesti aru. Aga atmosfäär, mille teie lõite, oli kordumatu. Ja ?Sela? liikumine oli ju tegelikult palju rohkem kui üks ansambel. See oli noorteliikumine. Sel ajal oli Ameerikas väga populaarne Jeesus-ärkamine. See oli ülemaailmne laine. Ka ärkamine, mis tol ajal oli Eesti noorte hulgas, ka metodisti kirikus, oli jälle üks samm edasi.

Lõpetuseks veel nii palju, et kui ?Selast? noorem ja kui noorema generatsiooni esindaja tahaksin ma omada seda julgust, mida teie omasite, kui te alustasite ja seda tööd tegite. Tahan teha seda sama vapralt, kui teie seda siis, kõigil neil aastatel tegite ja olete seda siiani tegemas.?

Aga äkki tuli midagi uut

Oleviste koguduse vanempastor Siim Teekel:
?Kõigepealt seostub ?Sela? Jaanus Kärneriga. Mina elasin Võrus. Ma lõpetasin 1971. aastal keskkooli. Ma võisin 9. või 10. klassis olla, kui Jaanus Kärner sõitis Võrru ja tal oli kaasas saksofon. See võeti kusagilt kastist välja. Ta käis mõned korrad ja sellega oli sama lugu, nagu rääkis Ago Lilleorg, kes imetles Living Soundi pillimehi ja pille. Meie vaatasime alt üles Jaanusele. Oli aeg, kus lauldi Talle kiituse laulusid ja peeti toredaid koosolekuid. Aga äkki tuli midagi uut. Ma ei mäleta, mis täpselt toimus, aga need noored poisid pöörasid oma pilgud Jaanuse peale.
Hiljem, kui ma 1980. aastal päästetud sain, külastasin kõiki kogudusi Tallinnas, nii et Oleviste kirikus arvati juba, et tegu on vist KGB nuhiga, kes igal koosolekul on kohal. Käisin ka metodisti kirikus. Ma ei suhelnud palju inimestega, aga siis kuulasin ma ?Selat? juba teadlikult. Täna tahaks teid tänada, et te olete ka Oleviste koguduse keskel käinud ja meid rõõmustanud.?

Oli julgust visiooni ellu viia, maksku, mis maksab

Päivo Kasekamp: ?Minu mälestused seostuvad sellega, et Nõukogude ajal tegime ühistööd evangeeliumi kuulutamises KGB valvsa silma all. Muidugi ei lähe meelest siinjuures Jaanus Kärner, kel oli julgust oma visiooni ellu viia, maksku, mis maksab. Ja tulemused on kahtlemata ükskord igavikus näha.
Tänu kindlasti nende poolt, kes said päästetud Nõukogude ajal evangeeliumi läbi, mida kuulutati ka nendes tingimustes.?

Teie mõju on ulatunud kaugemale meie kiriku piiridest

EMK superintendent Taavi Hollman: ?Mis võiks olla ühele kirikule ja ka minule suurem rõõm kui see, et sünnipäevalaps on toonud kokku nii palju külalisi paljudest kirikutest. Ma piilusin vahepeal tahapoole ja vaatasin, et siin on inimesi baptisti kirikust, ja mitte ainult koguduste liikmeid, vaid pastoreid. Vähemalt kahte nägin. Siin on inimesi luterlikust kirikust, küllap liikmeid, aga ka pastoreid. Vähemalt kahte nägin, võib-olla on neid siin rohkem. Vabakogudustest, adventkogudustest, katoliku kirikust, episkopaalkirikust, metodisti kirikust. Armas ?Sela?, te olete suurt rõõmu teinud, sest teie mõju on ulatunud kaugemale meie kiriku piiridest. Ja ma tänan Jumalat selle eest.

Tõsi, mina ka ei ole veel 40-aastane ja minu mälestus ?Selaga? seoses on selline, et kui ma väikese poisina Mere puiestee kirikusse läksin ja seal nii palju rahvast oli, et seina mööda tilkusid veepiisad, siis oli põnev minna sinna seina peale näpuga triipu vedama ja vaatama, kuidas veepiisk alla põrandani voolab.
Minu jaoks oli ?Sela? Jaanuse ansambel. Ja mis mind kõige rohkem ?Sela? juures võlus, oli ilmselt see sõnum, mida te laulsite. ?Sela? ei olnud ainult laulugrupp, vaid, nagu me juba kuulsime, midagi enamat. Sellepärast, et seal ümber olid piiblitunnid Jaanuse kodus. Ma olen seal kodus küll käinud, ent ma ei ole neis piiblitundides osalenud. Aga ma olen kuulnud, et te käisite koos, te palvetasite, teinekord öösiti, selleks et Jumal võiks teid täita Püha Vaimuga. ?Selas? on ilmselt midagi enamat kui ainult laul ja muusika, seal on üks sisemine jõuallikas. Jumal on nendele palvetele vastanud ja teie igatsuse täitnud.

Mäletan, et minu jaoks oli põnev vaadata, mis toimus, kui noorteteenistused läbi said. See oli aeg, mil moes oli Þiguli 02, pikap. Sest oli ju tarvis tehnikat vedada. Kuna olime kaasüürnikud Mere puiesteel, oli tarvis need suured riistad sealt pärast teenistust jälle ära vedada. Ja mäletan mitte ainult seda, vaid palju muudki entusiasmi, mida nägin Jaanuse ansambli ümber. Me kuulsime saksofonist, mille Jaanus kastist välja võttis. Ma arvan, seal oli midagi enam kui see saksofon. Aga ka sel saksofonil oli tähendus. Või trummikomplektil. Ma ei tea, mis on trummikomplektile kirjutatud täna, ent Living Sound jäi meelde. Aga kõige olulisem oli see, et selakate südametesse oli kirjutatud JEESUS, laul Jeesusest Kristusest, evangeeliumist, vabanemisest, päästest ja lootusest. Selles peitus ansambli jõud.

Tänased noored astuvad siia sisse ja imestavad ? 40 aastat koos lauldud! Ma mäletan, et keskkooli ajal olid üheteistkümnendikud minu jaoks nii vanad, et ma ei osanud arvata, et ma ise ka ühel päeval nii vanaks saan. Noored võiksid öelda, et me vaatasime siin täna muuseumieksponaati ? kitarri, mis on Nõukogude võimu ajal koos lauljaga ringi reisinud. Aga, armsad noored, nimi Jeesus ei vanane kunagi. ?Sela? on püsinud noor, värske sellepärast, et evangeelium ei vanane. See on see seesmine jõud ja vägi, mis on ?Selat? koos hoidnud. See, et nad laulavad Jeesusest, ja mitte ainult et nad laulavad Jeesusest, vaid nende näolt võib näha, et tegelikult on Jeesus nende elu päästnud, ja Jeesus ei ole mitte ainult nende südamesse kirjutatud, vaid Jeesus elab seal. Mul on nii hea meel, et see evangeelium on puudutanud inimesi väljastpoolt metodisti kiriku seinu. Tänu Jumalale!

Millest ansambel ?Sela? laulab? ?Miks olen Jeesusele armas ?? See on sõnum, mida tänapäeva maailm vajab. Tule Jeesuse juurde ? see on kutse. Risti all, seal, kus alguses olin, Issand, võta mind vastu seal, kus ma alguses uskusin. See on vastus inimkonna patuprobleemile. Ma usun, et ansambel ?Sela? on säilitanud entusiasmi, elujõu ja värskuse sellepärast, et nad räägivad Jeesusest. Aga mitte ainult seda ? nad pakuvad lootust, nad laulavad Uuest Jeruusalemmast, nad laulavad sellest päevast, mis ükskord jõuab kätte. Me kõik vajame seda lootust, tänapäeva maailm vajab seda lootust. Mul on südamest hea meel, et sõnum Jeesusest Kristusest, evangeelium on selle grupi kaudu levinud.

Tahaksin soovida teile, ansambel ?Sela? ? jätkake samasuguse innuga, laulge samasuguse entusiasmiga. Jumala sõna ütleb meile: vabaduseks on Kristus meid vabastanud ja ärge laske ennast panna taas orjaikkesse. Teinekord me näeme, mis meie ümber toimub: hingevaenlane tungib peale, meelitab, ahvatleb, ütleb: kuule, võib-olla tõesti vanemas generatsioonis räägiti, et seda ei tohi ja seda ei tohi. Ja ta meelitab sind lõksu. Aga seal on Jeesus, kes ütleb ?Tule!? Püha Vaim ütleb: ?Tule risti alla; seal, kus sa alguses olid, anna ennast uuesti üle!? Ja sa koged, see lootus täidab jälle sind.

?Sela? on läinud läbi väga põnevatest aegadest. Ma olen kuulnud, kui põnev tegelikult tollal oli, et siis oligi hea kuulutada, sest lisandus riskifaktor. Et võib-olla satud raskustesse ja sind võetakse kinni ja kutsutakse välja. Kord olevat vist keegi ?Sela? liikmetest või Jaanus või keegi noortest läinud tollase superintendendi Hugo Oengo juurde ja öelnud, et me tahaksime korraldada laagri. Oengo olevat vastanud, et minge ja tehke, aga ärge mulle sellest rääkige. Mina ei tohi seda teada, sest pärast läheb raskeks.

Armas ?Sela?, jätkake samasuguse innuga, millega te olete alanud. Õnnistagu Jumal teid, et see Jeesus, kes on olnud teie südames ja kes on seal täna, võiks särada ka järgneval 40 aastal.

Ja kui ükskord peaks juhtuma ? ma küll ei usu, et selline aeg tuleb ?, et te vanaks jääte ja ei suuda enam edasi laulda, siis räägime copy right?i küsimustest ja leiame kindlasti mingi võimaluse, et evangeelium leviks edasi. Mitte ainult muusika ei ole olnud ?Sela? jaoks SEE asi, vaid sõnum päästjast Jeesusest Kristusest.
Õnnistagu Jumal jätkuvalt teie tööd ja neid inimesi, kes teie laulu kaudu saavad veel kokku Jeesusega.?

Sellest ei saa muidu jagu, kui tuleb aga laulda Jumala armust

Tartu praost Joel Luhamets: ?40 aastat on täis saanud. Moosesel oli kolm 40-aastast perioodi. Mina ei tea, milline periood teie tegevuses see 40 oli, kas oli see juba päris tegevus või oli see veel ettevalmistus. Igal juhul Jumal õnnistagu teie tööd.

Mulle tundub küll, et selle laulmise peale peaksid olema kõik hinged Eestimaal taevariigile võidetud. Aga te teate, et see polegi kõige kergem töö. Nagu ütleb Juhan Liiv (ma seda luuletust ei mäleta, aga ma jutustan seda): vali on künda kütiste vööti, veel valjem vaimupõld harida; et kui oled valanud küllalt higi ja eluõhtu on ligi, maitsed viimati kasinat leiba; ja kui õelus sust jagu ei saand ja kalkus ei kalmutand, siis märkad, see töö nii raske ... ja kui natuke taganes pime ... kui natuke taganes pime ...

Sel tööl on väga suured vastased ja seepärast Jumal õnnistagu, et olete kõige selle kestel püsima jäänud. KGB-vennad olid muidugi kõige väiksemad vastased, sellele tööle on palju suuremad vastased. Rikutus ja patt, mis meid pimedaks teeb, on see, mis meid vangis hoiab. Jeesus ütleb, et õndsad on puhtad südamed, nemad näevad Jumalat. Paulus ütleb, et usu saladus on puhtas südametunnistuses. Pimeduse ja uskmatuse taga on rikutus, patt ja määrdumine ning sellest ei saa muidu jagu, kui tuleb aga laulda Jumala armust.
Laulge teie edasi ja laulgu teie lapsed ja lapselapsed ja nende järeltulijad, seni kuni me võiksime kõik näha Jumalat palgest palgesse.?

Aga nad kuulevad ?Sela? laulu

Metodisti Maailmanõukogu evangelismitoimkonna juht Eddie Fox: ?Ma kuulsin ?Sela? laulu 28 aastat tagasi, oma esimesel visiidil Tallinnasse, ja ei unusta seda kunagi. Mul oli tol korral kaks väga sügavat muljet. Kõigepealt esimestes pinkides istuvad rohkearvulised vanad inimesed. Ma ei unusta kunagi seda püha õhtusöömaaja talitust, kui jagasime leiba ja karikat, ning mul on meeles pisarad inimeste silmis. Ja teine oli ?Sela?. Ma olin nii üllatunud. Ma olin tulnud Nashville?ist Tennesseest, mida nimetatakse Ameerikas muusika linnaks. Ja ma mõtlesin, et ma kuulsin Nashville?i muusikat. Ma olin nii üllatunud: trummid ja kitarrid. Ma küsisin Olav Pärnametsa käest, et räägi midagi trummidest ja muusikast. Ja ta ütles, et kas sa tead, kellele see muusika kõige rohkem meeldib ? neile vanadele naistele, kes istuvad esiridades. Ja ma küsisin: ?Kas tõesti?? Ja ta vastas: ?Kas tead miks? Nad ei kuule muidu. Aga nad kuulevad ?Sela? laulu.?

Oleme kuulnud teie tunnistust. Õnnitlen teid teie 40. sünnipäeval. See pole olnud 40 aastat kõrbes, aga see on olnud 40 aastat ülistust ja Jumala kiitust. Kui palju erilisem on tänane Eesti elu, sest ?Sela? on laulnud ja andnud oma tunnistuse.?

Nagu äikesekõmin

Olav Pärnamets Arved ja Pille Mägilale ning Uno Loorisele koguduse-poolseid lilli üle andes: ?Kunagi avaldati üks bestseller, mis levis üle terve maailma. See tõlgiti ka eesti keelde. Selle pealkiri oli ?Elu algab 40-aastaselt?. Nii et täna pole siin ?Sela? matusetalitus, ja ega keegi pole seda öelnudki. On uus edasiminek. Andku Jumal jõudu jätkata ja uut põlvkonda, kes ikka lisanduks teie ridadesse.
Tahaksime anda üle ka väiksed lilled Arvedile ja Pillele ning Unole, kes on olnud sama kaua, kui ?Sela? on eksisteerinud, nende nuppude taga, ilma milleta ka ei tuleks midagi välja. Muidugi, need nupud keerati minu arvates algul silmini. Ja peale kauneid vaikseid tasa ja targu lauldud Talle kiituse laule oli see meile nagu äikesekõmin ja -mürin. Ja sellega andis harjuda. Aga me harjusime ja hakkas meeldimagi. Ja nüüd oleme meie, Urve ja mina, ikka öelnud, et ärge lõpetage.?

Kuni meil elu, seni kiidame Jumalat

Arved Mägila tänusõnu öeldes: ?Kes saaks siin tänu endale võtta? Ei olegi meist keegi selleks vist volitatud ... Oleme oma elus teinud otsuse mitte tagasi vaadata. See on olnud õige otsus. Paljud inimesed, kellega me sel pikal rännakul oleme kohtunud, meenutavad seda soojalt. Mitte meid inimestena, vaid meid kui evangeeliumi sõnumi vahendajaid.

Minul isiklikult on küll see mõte sageli peast läbi käinud, et nüüd on kõik, nüüd aitab. Arvan, et sellised peatushetked eluteel pole asjatud ? need on selleks, et saaksime jagada üksteisega midagi, mis meid taas elustab ja üles tõstab ja innustab. Olles kristlased siin maailmas, me vajame seda. Mida me peaksime lõpetama? Kas Jumala järgi käimise? Seetõttu arvan, et kuni meil elu, seni kiidame Jumalat, ükskõik siis, kas teeme seda koos või eraldi.?
Koduteel 3/2008
Toimetaja veerg

Meilt ja mujalt
Jumala kingitus
Eesti Evangeelse Alliansi eestseisuse koosolekul
Meie oma laululahingud
Kolm korda naistest
Seminari lõpetas X lend
Kirikud pidasid dialoogi ristimise teemal
Jaanilaupäev koos kogudusega
Suvine orelipiknik 2008
Santa Rosa koor Tallinnas
Misjonärid 2008
Laste suvekool Pärnus
Kuressaare katusetööd edenevad
Emmause teekond 2008 Eestis ja Venemaal
?Tähetorni? pere Ameerikas
Pihkva pastor kõneles Pärnus
?Safari? laulis ilusas eesti keeles
Kabinetikoosolek Tallinnas
Noortenurk
Olgu vaikus või muusika
Kirikuelu
Kuidas Tartu kirik omale kella sai
Suvekonverentsi päevik
Nad tegid nii, nagu varem polnud tehtud
Aastakonverents
Leer on läbi käidud
Piiskopi määramised 2008?2009
Aastakonverents kohtus agapekatega
Intervjuu
EMK veebikodu uuendatud interjöör
Luulenurk
Õnnistatud suvepäevad 2006