Toimetus | Tellimine


Eessõna
Toimetaja veerg
Piiskopilt
Superintendendilt
EMK 105
Jutlus
Teoloogia
Arutlust
Mõtisklus
Meilt ja mujalt
Noortenurk
Noored tunnistavad
Tunnistus
Lastetoost meil ja mujal
Lastelaegas
Nõuandenurk
Koduteel 100
Pildikesi kogudustest
Misjon ja heategevus
Misjon
Kirikuelu
Aastakonverents
Kirikuaasta
Usupühad
Kultuurikommentaar
Intervjuu
Meie inimesed
Arvustusi
Naiste ühenduses
Hingehoid
Elust enesest
Piibel
Metodismist
Orelifondis
Reisikiri
Raamatu- ja plaadisoovitus
Kristlane naerab ja nuputab
Kirjakast
Ajalugu
EMK 100
Reformatsioon 500
Retronurk
Õnnesoovid
Luulenurk
In memoriam
Teated
 

Koduteel 1/2017 - Õnnesoovid

On ääretu arm, milles elan …

Toomas Pajusoo
Tallinna koguduse pastor


25. jaanuaril 2017 tähistas kauaaegne EMK pastor ja endine superintendent Olav Pärnamets oma
80. juubelisünnipäeva. Oleme tänulikud Jumalale armsa venna eest, kes on nende pikkade aastate vältel osanud hinnata Jumala armu suurust.


Ta on kogenud oma elus Jumala muutvat väge juba teismelise poisina ja see arm on teda jätkuvalt kandnud kuni tänaseni. Talle meeldivad Milla Krimmi luuleread ja olgu need sulle, armas vend, juubeliaasta tervituseks ajakirja Koduteel poolt.

On ääretu arm, milles elan,
ja piiritu heldus, mis näen.
Küll nõder ja armetu olen,
kuid sellesse hingama jään …

On ääretu arm, milles elan,
mind kannavad taevased väed.
Ja kõikjal, kus liigun ja olen,
mind varjavad Jumala käed.

Tahan jäädvustada mõned isiklikud tähelepanekud venna elukäigu kohta. Tutvusin esmakordselt Olaviga aastal 1965, mil noore mehena liitusin EMK Tallinna kogudusega ja laulsin koos temaga noortekoori bassirühmas. Sellest ajast peale olen märganud, kuidas Jumal on teinud nii tema isiklikus elus, kui koguduses ja tervikuna kiriku tasandil väga palju uut, mida tasub meenutada.

*Lapsepõlv ja noorusaastad Tallinnas*

Olav Pärnamets on tänulik Jumalale vennastekoguduse juurtega kristliku kodu eest, kus ta kasvas üles vanemate teise lapsena. Vend Eino nägi ilmavalgust ligi paar aastat varem. Isa Johannes oli lihtne töömees, ema Meeta kodune, mõlemad tundsid suurt huvi aianduse ja mesinduse vastu. Nende kodumaja asus Lillekülas, Endla tänaval.

Kui saabusid rasked sõjapäevad, oli Olav 7-aastane. Ta mäletab Tallinna märtsipommitamist, mil Jumal hoidis nende peret. Olavi koolitee algas 1945. aastal Kevade tänava koolis, Westholmi gümnaasiumis. Eriti hästi läks poisil maadlus, kehvemini edenes aga õppimine. Olavil oli potentsiaali saada heaks maadlejaks, sest ta käis kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu trennis, võites seal endast vanemaid poisse, aga Jumalal oli tema jaoks midagi paremat varuks. 1950. aastal ühinesid Olavi vanemad Eesti Metodisti Kiriku Tallinna kogudusega ja võtsid edaspidi osa laulukooride tööst.

Olav mäletab eriliselt üht novembrikuu neljapäeva õhtut Mere puiestee kiriku väikeses saalis, kui ta oli 14-aastane. Vanemad võtsid ta palvekoosolekule kaasa, sest ta põdes kopsutuberkuloosi. Koosoleku lõpul küsis vend Aleksander Kuum sõbralikult: „Kas täna on siin keegi, kes tahab oma elu Jumalale anda?” Tol õhtul oli Olav esimene, kes tõusis ja ütles: „Mina tahan järgida Jeesust!” Sellest hetkest peale Olavi elu muutus – temast sai Jumala laps. Kui kogudusevanem Hugo Oengo ta eest palvetas, sai ta oma raskest haigusest peagi terveks. Enne Jumala imelist sekkumist oli Olav olnud üsna täbaras olukorras. Ta on ise avalikult tunnistanud, kuidas ta põhjustas koolis õpetajatele suurt tuska oma halva õppeedukuse ja käitumisega. Kaalukausil oli küsimus, kas teda viia 7. klassi või mitte. Kuid sellel palvekoosolekul palus ta abi Jumalalt ja Jumal tõesti aitas. Ta võis nüüd minna kooli koos Jeesusega. Üsna pea märkasid õpetajad tema õppetöös ja suhtumises suurt muudatust. Klassijuhataja oli imestunud: „Mis on teie lapsega juhtunud? Me ei tunne teda enam äragi.” Olav lõpetas 7. klassi kiitusega. Selline oli Olavi uue elu algus koos Jeesusega. Temast sai hoolas kirikuskäija. Nende kodu oli sageli avatud teistele noortele, kuigi see oli stalinliku režiimi perioodil seotud suure riskiga.

*Kutse täisajalisele vaimulikule tööle Paides*

25. augustil 1957 ühines Olav EMK Tallinna kogudusega. Koos temaga liitus üks kena heledapäine tütarlaps Urve Taimla, kellest sai hiljem tema abikaasa.

Enne kroonusse värbamist õppis Olav õhtukoolis ja töötas tolleaegses raadiotehases RET. Pärast sõjaväeteenistust Valgevenes (1957−1960) lõpetas ta õhtukoolis 11. klassi ja töötas Ülemiste järvel bageri juhina. Hakkas laulma koguduse noortekooris. Samuti asus ta koos Urvega õppima Tallinna koguduse poolt organiseeritud nn põrandaaluses usuteaduslikus seminaris, mille nad mõlemad lõpetasid. Olav õppis ka ühe aasta Tallinna Polütehnilises Instituudis ehitust, ent kaalukauss langes rohkem vaimuliku töö poole. Jumal tegi Olavi südames eeltööd ja tollane superintendent Aleksander Kuum nägi temas täisajalist jumalariigi töötajat. Korduvad jutuajamised Jumala kutsumise teemal viisid selleni, et Olav oli valmis 1966. aasta novembris alustama vaimulikku tööd Paide metodisti koguduses ja 1967. aastal ordineeris Aleksander Kuum ta diakoniks. Peresse oli sündinud esimene tütar Kersti ja Paides sündis tütar Ülle.

Paide periood oli perele tõsiseks elukooliks, kus tuli ületada mitmeid raskusi. Lisaks koguduse karjase tööle tuli Olavil olla kiriku kütja, koristaja, remondimees ja hoolitsev pereisa ühes isikus. Ta on korduvalt meenutanud, kuidas ta noore mehena astus esimest korda kantslisse ja nähes enda ees põhiliselt vanematest õdedest koosnevat kogudust, tundis suurt kohmetust. Kuid Jumala Vaim julgustas teda sõnumiga Jeesuse ristilöömisest (Jh 19:26−27): Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata, see on su poeg!” Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!” Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde.

Noor Olav tajus korraga, et Paide kogudus on nagu tema ema, keda ta peab armastama ja teenima. See teadmine andis talle jõudu ning ta võis peagi kogeda, kuidas kogudus teda armastab ning tema perest hoolib. Kolm aastat Paides oli õnnistatud aeg. Olav õppis kogudust teenima mitte ainult sõnaga, vaid ka lauluga, ja selle eest tuleb öelda tänusõnu Urvele. Nende duett on paljusid rõõmustanud jumalateenistustel ja koguduseliikmete sünnipäevadel.

*Pikaajaline vaimulikutöö Tallinnas*

1. juunil 1970 määrati Olav teenima Tallinna kogudust koos staažika venna Hugo Oengoga. Tema kõrval õppis Olav otsima Jumala sügavusi ja omandas vaimulikus töös praktilisi juhtimiskogemusi. Olavi teenimistöö Tallinnas võib jagada kaheks: töö ordineeritud vanemana pastori ametis (1970–2014) ja EMK superintendendina (1979–2005).

Mured ja rõõmud on alati käinud käsikäes. Tallinnas sündisid Olavi peresse tütar Eve ja pesamuna Andres. Suureks kaotuseks oli lähedaste ja kallite inimeste lahkumine igavikku: isa 18. oktoobril 1980, ema 23. novembril 1991, tütar Ülle 8. novembril 2003 ja vanem vend Eino 11. novembril 2007. Täna tunneb Olav aga koos perega rõõmu mitmest lapselapsest.

*EMK superintendent*

Pärast Hugo Oengo surma ja Aleksander Kuuma pensionile jäämist valiti Olav Pärnamets 1979. aastal EMK superintendendiks. Ta teenis sellel vastutusrikkal ametipostil 2005. aastani, jätkates siis tööd Tallinna koguduse vanempastorina kuni pensionile jäämiseni 2014. aasta juunis.

Jumal on saanud venda kasutada oma tööriistana ja sündinud on tõepoolest suured imed. Tema superintendendi ametiaja jooksul on asutatud EMK Teoloogiline Seminar (1994), SA Giideoni laager (1995), MTÜ Lastekeskus Tähetorn (2001), rajatud uusi EMK kogudusi, mis on senini püsima jäänud ja mille jaoks on ostetud uusi hooneid või kohaldatud jumalateenistuste läbiviimiseks (Narva, Räpina, Kärsa, Ahja Misjonikeskus, Keila, Paldiski, Võru, Kohtla-Järve, Aseri, Jõhvi Petlemma, Viitka, Sillamäe, Sakussaare, Kunda), samuti on ehitatud uusi kirikuhooneid (Pärnu Agape, Balti Misjonikeskus Tallinnas (praegu tuntud kui Tallinna metodisti kirik) ja Püha Luuka kirik Tartus).

Olav Pärnamets on Eesti Kirikute Nõukogu üks asutajaliikmeid 1989. aastal ja oli aastaid selle asepresident, Eesti Evangeelse Allianssi president, EEA palvus-hommikusöökide toimkonna liige ja kristliku raadiojaama Raadio7 juhatuse liige, Hugo Lepnurme nimelise Orelifondi nõukogu liige ning 76 väljaandes ja 40 keeles ilmuva ajakirja Päevasõna (inglise k Upper Room) esimene toimetaja Eestis. Eesti Vabariigi President on teda autasustanud Valgetähe III järgu teenetemärgiga kirikuelu edendamise eest.

*Tegevus väljaspool Eestit*

Superintendendi ametis pidi Olav Pärnamets sageli esindama kirikut välismaal. Tema esimeseks välisreisiks oli vend Eduard Raua matus Rootsis (1975). Ameti tõttu on ta osalenud paljudel ÜMK peakonverentsidel, ÜMK Põhja-Euroopa keskkonverentsidel ning muudel kiriku konverentsidel ja seminaridel USAs, Inglismaal, Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Kanadas, Kreekas, Kreetal, Keenias, Filipiinidel, Singapuris, Koreas, Brasiilias, Lõuna-Aafrikas, Itaalias, Iisraelis ja võib-olla mujalgi veel, mida ei oska meenutada. Olav on esindanud meie kirikut Metodisti Maailma Nõukogus alates aastast 1981 kuni aastani 2004. Ta on olnud nõukogu Eksekutiiv- ja Evangelismikomitee liige ning aastail 1996–2001 üks MMN Presiidiumi üheksast liikmest, kelleks ta valiti MMN konverentsil Rio de Janeiros augustis 1996. Aastal 2004 valiti Olav Pärnamets MMN Jeruusalemma Ordu liikmeks (The Honorable Order of Jerusalem), mis annab talle õiguse jätkuvalt osaleda MMN konverentsidel, nüüd juba auliikmena.

1978. aastal nimetati ta USA Tennessee osariigi aukodanikuks ning 1996. aastal Asbury Teoloogilise Seminari audoktoriks. Lihtsast Lilleküla poisist on sirgunud alandlik Jumala sulane, kes on öelnud oma teenistuse kohta: „Nende aastatega olen õppinud tundma põhiliselt üht: Jumalal on palju rohkem armu kui minul viletsust.”
Koduteel 1/2017
Eessõna
Head ajakirja lugejad,
Jutlus
Jutlus ülestõusmispühadeks
Teoloogia
Meie oleme tulevase ajastu kogudus
Usulise silmaringi avardamiseks
Kutsutud ja läkitatud
Meilt ja mujalt
Programm „Pühakodade säilitamine ja areng“ jagab toetusi
Aldersgate konverentsil
Naiste Palvepäeva jumalateenistus Pärnus
Õppepäevadest Pärnu Agape koguduses
Artur Põld sai Ida-Viru teenetemärgi
Tallinna kogudus 95
Euroopa ÜMK piiskopid Saksamaal
Seminar tänab eestpalvete eest
Lastetoost meil ja mujal
Leitud miski
Misjon
Rõõmusõnum tänapäeva karjastele
Kirikuelu
EMK Narva koguduse taastamise 50. aastapäev
Usupühad
Paasapüha - Juutide esimene usupüha
Juudi anektoodid paasa teemal
Intervjuu
Meie sõbrad: Mary Ann Smith
Hingehoid
Kandke üksteise koormaid...
Raamatu- ja plaadisoovitus
Raamat “Minu Iisrael”
Õnnesoovid
On ääretu arm, milles elan …
In memoriam
Diakon Leonhard Kangro
Teated
Tule meile õppima!