Koduteel 3/2016 - Noortenurk

Eesti-Brasiilia suvemisjon

Sel aastal toimus suvemisjon (22.07-10.08) võrreldes varasemate aastatega uues kuues. Ligi kolme nädalasse mahtus mentorluskoolitus EMK noortetöötegijatele, piiblilaager meie noortele; samuti teenisime kaasa EMK suvekonverentsil, viies läbi noortetööd. Tänu suuremale tiimile ja uuele kontseptsioonile oli meil suvekonverentsil võimalik pakkuda noortele lisaks tavapärastele noorteõhtutele ka neile suunitletud seminare ja töötubasid. Oma kogemusi jagavad noortetöö tegijad Meelika Seppel Reeküla koguduse noortetöö tiimist ja Karl Martin Ventsel Tallinna noortetöö tiimist (teenib ka EMK noortetoimkonnas).

Mida andis/õpetas sulle suvemisjoni raames toimunud mentorluskoolitus?

Meelika: Mentorluskoolitus oli minu jaoks oluline. See sidus meid kokku – me õppisime ja arenesime koos. Lisaks meeldis mulle väga see, et saime piiblitundide tegemisel tagasisidet ning nõuandeid küsida Livia Telleselt ja Mark Nelsonilt.

Karl Martin: Mentorluskoolitus näitas, kui vajalik on enne selliseid üritusi valmistuda. Mitte ainult, et laagriplats on vaja korda teha ja üritused ning ajakava kokku panna – need ka –, aga pigem vaimselt olla valmis täitma Jumala poolt antud ülesandeid, kuulda ta õpetusi ja suunamisi ning olla valmis ka rünnakuteks, sest kui me teeme Jumala tahet, siis seda suuremad on ka rünnakud meie töö takistamiseks. Kindlasti vajalik aeg minu jaoks.

Noorte piiblilaagri raames korjati osalejatel ära telefonid (sh ka läbiviijatelt). Kuidas mõjus?

Meelika: Laagri ajaks telefoni kõrvale panemine oli väga hea mõte. Minu jaoks andis see vabaduse tunde – sain lihtsalt aja maha võtta ja olla eemal kõikidest kirjadest, kõnedest ja sõnumitest. Kui laager läbi sai, siis mu esimene mõte oli, et ei tahaks internetti lahti tehagi enam. Mulle meeldis see idee nii väga, et peale laagrit olen võtnud aja, kus panen telefoni teadlikult eemale ja naudin lihtsalt seda vaikust ja aega Jumalaga.

Karl Martin: Ma pole väga telefoni-inimene ka väljaspool laagrit, aga õhtuti ikka olen lähedastega suhelnud. Pigem nähes, kuidas laagri noored ilma telefonideta olid palju avatumad suhtlema, pani see mind arvama, et see ikka võib vajalik olla. Panin seda tähele piiblilaagri eelviimasel päeval, kus noorte silmad särasid peale hommikust ülistust, kui palju igasuguste segajate eemaldamine annab juurde nendele. Nad saavad keskenduda Jumalale ja see, kui nad kogevad Jumala ligiolu, on noorte jaoks üks tähtsamaid eesmärke, mida me tahamegi neile pakkuda – tunda ise, kui vajalik ja väärtuslik see on.

Mida kogesid piiblilaaris?

Meelika: See laager oli väga eriline. Minu jaoks oli laagri õhkkond eriliselt õnnistatud. Meenub üks õhtune palveaeg, kui ma kogesin, et Jumal on tõesti midagi erilist valmistamas. Ma olen täiesti kindel, et sellised laagrid on olulised, sest need õpetavad noori seisma Jumala sõnal ja ma usun, et tekitavad ka suurema nälja ja igatsuse Jumala järele.

Karl Martin: Sellised piiblilaagrid pole olulised ainult noortele, vaid minu arvates kõigile. Eestis kahjuks pole ma enne kokku puutunud sellise rangelt piiblit õpetava laagriga, aga mida nägin seekord, oli see, et inimesed on sõna otseses mõttes näljased selle järele. Ma olen ise väga palju hakanud lugema piiblit, kuulama asjakohaseid salvestusi ning saateid juba enne seda laagrit. Laagris sain ma lihtsalt uut jõudu juurde, et võtta aega koos Jumalaga ning öelda lahti asjadest, mis mul seda takistavad. Laagris kogesin erilist Jumala hoidmist, olgu selleks kasvõi laagri ilm, aga ka inimeste omavaheline läbisaamine ja kohanemine.