Toimetus | Tellimine


Eessõna
Toimetaja veerg
Piiskopilt
Superintendendilt
EMK 105
Jutlus
Arutlust
Mõtisklus
Meilt ja mujalt
Noortenurk
Noored tunnistavad
Lastetoost meil ja mujal
Lastelaegas
Nõuandenurk
Koduteel 100
Pildikesi kogudustest
Misjon ja heategevus
Misjon
Kirikuelu
Aastakonverents
Kirikuaasta
Usupühad
Kultuurikommentaar
Intervjuu
Meie inimesed
Arvustusi
Naiste ühenduses
Hingehoid
Elust enesest
Piibel
Metodismist
Orelifondis
Reisikiri
Raamatu- ja plaadisoovitus
Kristlane naerab ja nuputab
Kirjakast
Ajalugu
EMK 100
Retronurk
Õnnesoovid
Luulenurk
In memoriam
Reklaam
 

Koduteel 3/2016 - Piibel

Koguduse tähendus

Anne Saluraid
Teoloogilise Seminari õppejõud, Tallinna kogudus

Sõnaseletus


Kristlaseks olemise juurde kuulub kindlasti igapühapäevane kirikuskäik, ja neid, kes seda ei praktiseeri, õhutatakse üleskutsega heebrea kirjas: „Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat.“ (Hb 10:25.)

Eesti keeles võib „kiriku“ all mõista nii ehitust kui kogudust kirikus (kasutatud näiteks ka: kirikulised), aga sellele, mida Uues Testamendis (UT) kasutatud kristliku koguduse mõiste sisuliselt võiks tähendada, tahab antud kirjutis pisut tähelepanu pöörata.

Sõnaseletus

Eesti keeles kasutusel olev sõna „kogudus“ (kogu) omab kasutust nii ilmalikus kui ka religioosses kõnepruugis. Esimesel juhul on tegu kogudusega, mida võib nimetada ka kogukonnaks laiemalt (näiteks külakogukond); koguduseks võib nimetada samuti inimesi, kes teatud ühistel aadetel ehk ka ühisel eesmärgil on ise kokku tulnud või valitud, nagu näiteks Riigikogu. Antiikajal kutsuti kogudus kokku siis, kui oli vaja otsustada mõnd linna puudutavate asjade üle, olid selleks siis maksude määr või maksude kogumine, linna turvalisus või mõni muu küsimus. Tolleaegne kreekakeelne sõna ekklesi’a väljendabki nimelt kokku kutsutud kogu (ek kalein – välja kutsuma; ka: nimetama).
Võimalik, et kristlik kogukond leidis sõna olevat just selle, mis võiks neid iseloomustada – oli ju Jumal nad kutsunud maailmast enese juurde – kogudusse. Samasugust Jumala kutsumist üheks koguduseks võib näha juba Iisraeli rahva kujunemise loos Vanas Testamendis (VT). Jumal ise oli see, kes kutsus Aabrahami saama tema rahvaks e tema koguduseks. Kuid Jumala kutse ei olnud ega ole ainus tema kogudust ilmalikust kogudusest eristav joon.

Koguduse tähendus UTs

Kõige enam selgitavad kristliku koguduse tähendust ja olemust apostlid Paulus ja Peetrus. Pauluse kirjadest võib sõna „kogudus“ leida lausa 62 korral (näiteks Gl 1:2; 1Kr 16:19; 2Kr 8:1; Rm 16:4 jt). Kõige üldisem nimetus kristlikule kogudusele UTs on „pühad Kristuses“ (vt Fl 1:1; Ef 1:1, Kl 1:2 jt). Et aga algkristlikule kogukonnale paremini koguduse tähendust selgitada, kasutasid apostlid selleks mitmeid metafoore, sõltuvalt sellest, millist tahku koguduse olemusest nad iseloomustada tahtsid. Näiteks nimetas Peetrus kogudust Jumala rahvaks (1Pt 2:10) ja kuninglikuks preesterkonnaks (1Pt 2:9), Paulus Jumala templiks (1Kr 3:16) ja ehituseks (1Kr 3:9), lisaks Kristuse ihuks (1Kr 12:27) jt. Kõik kasutatud metafoorid teenisid eesmärki osutada kristliku kogukonna põhiolemusele, s.o üksolemisele ja vastastikusele sõltuvusele. Sellest tulenevalt nimetatigi kogudust perekonnaks, nagu on ka ühe perekonna liikmed üksteisest sõltuvad. Seda mõistes hoidsid päästetud kokku ja tegutsesid sarnaselt perekonnale. Siin tuleks ehk lisada, et Jeesuse-aegse perekonna tähendus oli hoopis erinev tänapäevasest. Peamiseks perekonda iseloomustavaks jooneks oli terve perekonna heaolu ja au esikohale seadmine isiklike huvide ees; ning sellest arusaamisest lähtuvalt tulekski mõista teksti Apostlite tegude raamatus: „Ja usklike kogul oli üks süda ja üks hing ning keegi ei öelnud oma vara kohta, et see on tema oma, vaid kõik oli neil ühine.“ (4:32.) Ka Efesose kirja autor mõistab päästetud inimesi eelkõige Kristusesse uskujate kogusse = perekonda kuuluvatena: „Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed“ (Ef 2:19); viidates siin otseselt Jumala kutsutud inimestele, ehk Jumala lastele kui tema perekonna liikmetele. Kogudust perekonnana iseloomustab lisaks selle liikmete nimetamine vendadeks ja õdedeks (Rm 16:1), Jumala lasteks, poegadeks ja tütardeks (Rm 8:16-17; Ap 2:17 jm) või neiks, keda Isa Jumal armastab nii, nagu isa armastab oma lapsi (1Jh 3:1; 1Ts 1:4, 6). Need nimetamised on ehk kõige teravam, võiks öelda isegi revolutsioonilisem erinevus ilmaliku ja kristliku koguduse vahel, kuna need rõhutavad koguduse liikmete suhete iseloomu – inimesed ei ole üksteisele võõrad, kuna neil kõigil on sarnane, nende elu muutnud kogemus: „Üks Issand, üks usk, üks ristimine, üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja teie kõikide sees“ (Ef 4:5, 6).

Kogudus – üks ihu Kristuses

Nii nagu perekond on „üks ihu“ veresuguluse kaudu, on kogudus perekond, kelle sugulussidemeks on Kristuse lunastustöö ja Püha Vaimu and. Mõte „ühest ihust“ pärineb Jeesuselt ja on seotud leiva õnnistamisega paasasööma ajal: „Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!”” (Lk 22:19), näidates nii ilmselgelt, et Jumala poolt maailmast kutsutud inimeste kogu on palju enamat kui lihtsalt kogudus. See on ühisel eesmärgil üksolemine, sarnaselt Jeesusele, kes oli üks oma Isa Jumalaga „Mina ja Isa oleme üks“, et täita tema kava: „Mina olen sind austanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha“ (Jh 10:30 ja 17:4).
Toetudes Jeesuse sõnadele, on apostel Paulus oma kirjades selgitanud Jeesuse öeldud mõtet üsna põhjalikult. Esiteks ütleb ta: „Leib, mida me murrame – eks see ole Kristuse ihu osadus? Et leib on üks, siis ka meie, paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast” (1Kr 10:16-17). See on kõige alus ja lähtekoht. Teiseks aga õpetus Püha Vaimu andidest, mille otstarve on kogudusega lahutamatult seotud: „Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus.“ (1Kr 12:12). „Teie (autor: kogudus!) olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed“ (12:27), kelles „ kogu ihu on liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne. Sel viisil saab ihu kasvujõu iseenese ülesehitamiseks armastuses“ (Ef 4:16).
On tõsi, et Jumala kutse inimesele on inimese päästmise pärast, kuid nii nagu Jeesuse tegevusel maa peal oli temast endast suurem eesmärk, nii pole ka koguduse olemasolu ja olemuse eesmärk midagi vähemat kui Jeesusel – teha Jumala armastus maailmale nähtavaks.

Kokkuvõtteks võib siis öelda, et nii algkoguduse päevil kui ka nüüd pole päästetud inimesed „üks ihu“ mitte seepärast, et nad on ühe koguduse liikmed üldises mõttes, vaid seepärast, et nad on üks Kristuse tõttu ja nõndaviisi üks ihu temas: „Kas te ei tea, et teie ihud on Kristuse ihu liikmed?” küsib Paulus korintlastelt (1Kr 6:15). Möödunud sajandi teoloog J. Dunn ütleb koguduse kohta järgmist: „See ei ole idee isiklikust pieteedist, /…/ selle mõte on kuulumine Kristusele ja koos temaga üksteisele”. „Ühe ihu“ metafoor osutab siis kogudusele kui elavale organismile, mis areneb ja kasvab ning kus igal liikmel on täita asendamatu osa ihu heaolu huvides. Ja selleks on igal koguduse liikmel nimelt Jumala käest saadud anded koguduse ülesehitamiseks: „Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks“ (1Kr 12:7; vt ka Ef 4:11-16).

Laiemalt on siis koguduse olemasolu põhjus ja eesmärk: olla tunnistuseks maailmale ja koguduse kaudu täita Jumala kava. Jeesus palvetas ju selge sõnaga: „Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud” (Jh 17:29jj).

Tänapäevaselt väljendudes võiks öelda: kogudus Kristuse ihuna on Jumala „projekt“, mida Jumal ise juhib valides, kutsudes, päästes, kogudes, andes ja kuulutades, et ilmutada end koguduses ja koguduse kaudu.
Koduteel 3/2016
Superintendendilt

Jutlus
Me oleme Jumala käes kui savi
Meilt ja mujalt
Rõõmsad kohtumised
Evangeelne vabaõhuteenistus Sakussaares
Haapsalus seati ametisse pastor
Pärnu kogudus 95
Kirikute Öö Agapes – kas uue traditsiooni algus?
Perelaager Aa rannas
Tallinna koguduse perelaager Hiiumaal
Haapsalu kirikuhoone muutub aina kaunimaks
Euroopa Kirikute Konverents
Noortenurk
Eesti-Brasiilia suvemisjon
Noored räägivad piiblilaagrist:
Noored tunnistavad
Orjusest vabaks
Lastetoost meil ja mujal
Tartu juunioride suvematk
Reeküla koguduse pühapäevakooli suvi
Killukesi Tapa suvistest tegemistest
Lastemisjon 9.–11.08.2016
Rõõmuralli SUPERKANGELASED
Agape laste suvekool
Nõuandenurk
Ole ilus nii seest kui ka väljast!
Misjon ja heategevus
Päikesekiir
Kirikuelu
EMK XII suvekonverents
Aastakonverents
EMK ametlik seisukoht homoseksuaalsuse kohta
Eesti Metodisti Kiriku Määramised 2016-2017
Usupühad
Lehtmajade püha – kokkukogumise püha
Hingehoid
Koht, kus saad hingetoitu
Piibel
Koguduse tähendus
Luulenurk
Tänuliku korilase sügislaul
In memoriam
In Memoriam John Trundle
In Memoriam Ralph Watson