Toimetus | Tellimine


Eessõna
Toimetaja veerg
Piiskopilt
Superintendendilt
EMK 105
Jutlus
Arutlust
Mõtisklus
Meilt ja mujalt
Noortenurk
Noored tunnistavad
Lastetoost meil ja mujal
Lastelaegas
Nõuandenurk
Koduteel 100
Pildikesi kogudustest
Misjon ja heategevus
Misjon
Kirikuelu
Aastakonverents
Kirikuaasta
Usupühad
Kultuurikommentaar
Intervjuu
Meie inimesed
Arvustusi
Naiste ühenduses
Hingehoid
Elust enesest
Piibel
Metodismist
Orelifondis
Reisikiri
Raamatu- ja plaadisoovitus
Kristlane naerab ja nuputab
Kirjakast
Ajalugu
EMK 100
Retronurk
Õnnesoovid
Luulenurk
In memoriam
Reklaam
 

Koduteel 2/2016 - Usupühad

Nädalate püha

Margit Prantsus


Juudi pühadekalender on väga tihe ja mitmekülgne. Seal leidub nii iidseid, aastatuhandete vanuseid usupühi kui ka alles viimase sajandi jooksul lisandunud tähtpäevi; on nii rõõmu- kui leinapühasid.

KOLM SUUREMAT USUPÜHA JUUDI KALENDRIS

Kõige vanemad selles kalendris on usupühad, mille tähistamist on nõutud juba Vanas Testamendis ja nendest kolm on palverännupühad: paasapüha, nädalatepüha ja lehtmajade püha. Neil pühil pidid ajal, kui tempel veel Jeruusalemma südames seisis, täisealised heebrea mehed reisima Jeruusalemma kõikjalt, kus iganes nad elasid, nii nagu on öeldud 5Ms 16:16: „Kolm korda aastas ilmugu kõik su meesterahvad Issanda, su Jumala palge ette paika, mille ta valib: hapnemata leibade pühal, nädalatepühal ja lehtmajadepühal.”

Need kolm suuremat püha juudi kalendris on olnud lõikustänupühad ja konkreetsete ajaloosündmuste tähistamise pühad. Kuna põllumajanduslik aspekt on juba ammu vähem olulisemaks muutunud ning ei ole enam ka templit, kuhu põllumehed oma uudsevilja tuua saaksid, siis toimub nüüd nende pühade tähistamisega peamiselt konkreetsete juudi ajaloos aset leidnud oluliste sündmuste meenutamine.

Tänaseks päevaks peamiselt vaid paasapüha (heebrea k Pesach) nimetust kandev aasta esimene juudi usupüha peidab endas tegelikult kahte püha: paasat (5Ms 16:1), mida on tähistatud Egiptuse orjapõlvest vabastamise mäletamiseks; ning hapnemata leibade püha (3Ms 23:6-14), mida on tähistatud viljalõikuse alguses tänupühana.

Paasapüha tähistavad juudid igal kevadel kas märtsi lõpus või aprillikuus ja mitte alati ei ole see samal ajal, kui kristlased tähistavad paasapüha. Juutide kalender on meil kasutuses oleva Gregoriaani kalendri suhtes pisut teistsugune – iga mõne aasta tagant lisandub nende 12-le kalendrikuule (mis on veidi lühemad kui meie kuud) üks lisakuu ehk 13. kuu. Seepärast on meie kalendri põhjal vaadates ühel aastal juutide paasapüha aprilli teises pooles; järgmisel aastal aprilli keskel, sellele järgneval aastal aga juba märtsi lõpus; ning seejärel, järgmisel liigaastal taas aprilli lõpus. Sel põhjusel ei lange mitte igal aastal kokku ka juutide ja kristlaste nädalatepüha ehk nelipüha tähistamine, mida tähistatakse 50. päeval pärast paasapüha ehk mai- või juunikuus.

Kolmas juutide usupüha on lehtmajade püha (heebrea k Sukott), mida tähistatakse sügiseti septembri lõpus või oktoobris. Selle püha põhjuseid on samuti mitu. Algselt, põllumajanduslikus mõttes oli see saagikoristuse lõppemise püha (3Ms 23:39), aga tänasel päeval on põhirõhk sellel, et meenutada Egiptusest orjapõlvest pääsemise järel teekonda tõotatud maale (3Ms 23:43) – selle teekonna ajal elati ajutistes eluasemetes. Veel tänaselgi päeval tehakse Iisraelis selle püha ajal lehtmajakesi – onnitaolisi ajutisi ehitisi, kus nädal aega rõõmsat lehtmajade püha peetakse.

Need kolm juutide usupüha – paasapüha, nädalate püha ja lehtmajade püha – on Iisraeli kalendris punasega märgitud ja riiklikud puhkepäevad. Aastatuhandete jooksul on iga püha tähistamiseks tekkinud väga rikkalik kombestik. Kindlasti kuulub sinna juurde rikkalik toidulaud, eriliste palvete lugemine, sünagoogi külastamine ning sõprade- ja pereringis aja veetmine. Ning väga huvitav on ka nende pühade messiaanlik aspekt ehk seos Uue Testamendi ja Jeesuse lunastustöö sündmustega.

NÄDALATE PÜHA TÄHENDUSED

Viibides kolme suurema usupüha ajal Iisraelis, võib jääda mulje, et paasapüha ja lehtmajade püha, mis kestavad 7-8 päeva, on väga erilised ja ka väliselt väga silmapaistvad. Näiteks paasapüha ajal ei söö tervelt nädal aega enamik juutidest mitte ühtki teraviljatoodet peale matsa-nimelise krõbeleiva. Samuti eelneb paasapühale peaaegu kõigis juudi kodudes kevadine suurpuhastus ning religioossetes juudi peredes kasutatakse paasa nädalal isegi erinevat komplekti lauanõusid – need otsitakse välja selleks üheks nädalaks ja pannakse seejärel taas ära järgmist paasapüha ootama. Lehtmajade püha on samuti väga silmatorkav – ehitatakse onnikesi, mida nimetatakse lehtmajadeks, sest ehituses kasutatakse osaliselt teatavaid taimi ja puuoksi; oma lehtmajasse kutsutakse kindlasti külalisi, on rikkalik toidulaud ning religioossed juudi mehed viibutavad selle püha ajal palvetades teatud taimedekimpu (Apokrüüfid, 2. Makkabite 10:7).

Kõige sellise välise kirevuse kõrval võib jääda mulje, et nädalate püha on kuidagi vähemtähtsaks jäänud. Nädalate pühal ei ole juutidel nii palju silmatorkavaid rituaale ja õigupoolest ei paista see kõrvaltvaadates sugugi nii erilisena silma kui need kaks teist püha.

Kui ajaloo jooksul nende kolme usupüha põllumajanduslik aspekt vähenema hakkas ja templi hävingu tõttu ei olnud enam võimalik selliseid ohvreid tuua nagu vanasti, hakkasid juudi rabid uurima, kas nädalate pühal siiski ei ole veel muid lisatähendusi. Ning avastati, et kui Iisraeli rahvas oli teel tõotatud maale ja Jumal neile selle kõrbeteekonna ajal 10 käsku andis, juhtus see olema just sel päeval, kui pidi tähistatama nädalate püha. Rõõmsad sellise avastuse üle, sai see juutide usupüha juurde väga olulise uue aspekti ning nädalate pühale (heebrea k Shavuot – nädalad) lisandus juurde nimi – Matan Tora ehk tõlgituna Toora (Seaduse) andmise püha. Siinkohal rõhutatakse, et justnimelt „andmise”, mitte „saamise”, ehk et nimetatakse seda Jumala vaatevinklist võetuna – tema andis, inimesed said.

Piibel on mitmetes kohtades võrrelnud Jumala sõna piimaga, mis toidab nii väikseid kui suuri. Kusjuures Uues Testamendis tuleb see võrdlus isegi täpsemini esile kui Vanas Testamendis. Aga selle seose tõttu on tänase päevani juutidel kombeks nädalate püha ajal süüa piimatoite. Igal aastal vahetult enne selle püha saabumist jagatakse Iisraeli ajakirjanduses uusi toredaid retsepte piimatoitude valmistamiseks. Väga levinud on erinevate juustukookide ja maitsvate piimatarretiste serveerimine.

Sellel pühal on mitmeid huvitavaid nimesid. Eelkõige muidugi see kõige põhilisem – nädalate püha (heebrea k Shavuot) ja siinjuures on mõeldud seda, et see püha on 7 nädalat pärast paasapüha. Lisaks on huvitav märkida, et sõna shavuot heebrea keeles tähendab „nädalad” ja see on tulnud sõnast shavua ehk „nädal”, mis omakorda on tulnud sõnast sheva ehk „seitse”. Seepärast kirjeldab kõige sagedamini kasutatav nimi Shavuot kõige paremini, et see paikneb 7 nädala kaugusel paasapühast.

Selle püha kohta öeldakse ka näiteks lõikuspüha (heebrea k Chag Ha-Katzir) ja selle tähendus on ilmne.

Öeldakse ka uudseviljade püha (heebrea k Chag Ha-Bikurim) ja selle all mõeldi nisu uudsevilja templisse toomist. Teraviljalõikus algas odra uudsevilja toomisega templisse paasapühal ja lõppes nisu uudsevilja toomisega nädalate pühal. Toodi muidugi ka muid ohvreid, nagu võib lugeda näiteks 4Ms 28:26-31. Samas kirjakohas on 26. salmis nädalate püha heebreakeelses originaalis nimetatud just uudseviljade püha nimega. Juutidel on kombeks selle püha ajal lugeda Ruti raamatut, sest suur osa selle piibli raamatu tegevusest toimub just kevadise viljakoristuse ajal ja on räägitud odra- ja nisulõikusest (näit. Rutt 2:23). Paljudes kohtades toimuvad öised jumalateenistused.

Hiljem on juudid nädalate püha nimetanud ka lõpetamispühaks (heebrea k Atzeret – peatumine). Sellega on mõeldud Omeri (heebrea k omer – viljavihk) lugemise lõppu. 3Ms 23:15 tegi Jumal oma rahvale ülesandeks, et tuleks lugeda paasapühast seitse nädalat, täpsemalt 50. päevani, mil on nädalate püha. Kui kristlaste jaoks on see päevade lugemise korraldus jäänud üldiselt suurema tähelepanuta, siis religioossed juudid täidavad seda korraldust tänase päevani sõna-sõnalt. Igal paasapühal hakkavad nad päevi lugema ja see toimub nii, et lisatakse oma igapäevastele palvetele juurde lühike kõva häälega väljaöeldav ütlus, et täna on Omeri lugemise, päevade lugemise nii-ja-nii-mitmes päev. Ei midagi palju rohkemat, aga see vähemalt märgitakse igal päeval ära, sest Jumal ütles, et tuleb neid päevi lugeda. Kui nädalate püha kätte jõuab ja on jõutud päevade lugemisega 50-ni, siis võib öelda, et see on omamoodi lõpetamispüha, sest on jõutud täpselt õige ajani, mil vastavalt Jumala korraldusele tuli tuua uus roaohver ning päevade lugemine lõpeb. Nimi lõpetamispüha viitab ka sellele, et selleks päevaks lõpetatakse, peatatakse kogu töö. Selles mõttes on tegelikult kõik usupühad omamoodi lõpetamispühad.

Kristlaste jaoks on selle püha kõige tuntum nimi ilmselt nelipüha. Hilisjuutluses võtsid helleniseerunud juudid kasutusele kreeka keelest pärit nelipüha nime ja kristlased teavad, et just seda püha tähistati parajasti Iisraelis, kui pärast Jeesuse taevasseminekut valati tema õpilaste peale taevast Püha Vaim (Ap 2).

Jeesus „juhtus” surema just paasapüha ajal; Püha Vaim „juhtus” langema just nädalate püha ehk nelipüha ajal ja kes teab, ehk „juhtub” kord jumalarahva taevassevõtminegi just lehtmajade püha ajal ning me pääseme oma senistest ajutistest eluasemetest Jumala jäävasse elupaika.
Koduteel 2/2016
Toimetaja veerg
Toimtaja veerg
Superintendendilt
Metodismist maailmas
Jutlus
Jutlus kolmainupühaks
Mõtisklus
Postkaardil on oma lugu
Meilt ja mujalt
Paavst Franciscus tervitas metodiste
Tänukiri perenõustajatele
Külaskäik Malmö sõpruskogudusse
Õnnitleme!
Raamatupood “Logos” on taas avatud
Emadepäeval Tallinna koguduses
Oh aastad, miks on teil nii kiire...
Kiriklikud tähtpäevad 2016. aastal
Noortenurk
Minu kutsumuse lugu
Eelda suuri asju Jumalalt
Noored tunnistavad
Orjusest vabaks!
Lastetoost meil ja mujal
Lastekirik Pärnus
Tallinna koguduse pühapäeva-kooli töödest-tegemistest
Pühapäevakool Reekülas
Killukesi Tapa koguduse pühapäevakooli tegemistest
Rõõmuralli tõi taas kord kokku EMK erinevate koguduste pühapäevakoolide lapsed
Lastelaegas
Ära lase kurbust südamesse
Nõuandenurk
Internetisõltuvus
Kirikuelu
ÜMK peakonverentsil 2016
Ühinenud Metodisti Kirik arvudes
Usupühad
Nädalate püha
Juudi vanasõnad ja mõtteterad õppimise teemal
Hingehoid
Leia oma päevas vaikuse aeg