Toimetus | Tellimine


Eessõna
Toimetaja veerg
Piiskopilt
Superintendendilt
EMK 105
Jutlus
Arutlust
Mõtisklus
Meilt ja mujalt
Noortenurk
Noored tunnistavad
Lastetoost meil ja mujal
Lastelaegas
Nõuandenurk
Koduteel 100
Pildikesi kogudustest
Misjon ja heategevus
Misjon
Kirikuelu
Aastakonverents
Kirikuaasta
Usupühad
Kultuurikommentaar
Intervjuu
Meie inimesed
Arvustusi
Naiste Ühenduses
Hingehoid
Elust enesest
Piibel
Metodismist
Orelifondis
Reisikiri
Raamatu- ja plaadisoovitus
Kristlane naerab ja nuputab
Kirjakast
Ajalugu
EMK 100
Retronurk
Õnnesoovid
Luulenurk
In memoriam
Reklaam
 
rubriik: Jutlus

3/2016 - Me oleme Jumala käes kui savi
Risto Santala
1967. aastal pidas Soome jutlustaja Risto Santala jutlusteseeria selle kohta, kuidas pottsepp toimetab saviga ning selle piltlikust seosest meie eluga, kus Jumal meid kui savi vor-mib. See teema sai ka raamatuks ning on eesti keeles ilmunud pealkirja all „Savist Nõuks“. Järgne-valt katkend raamatust.  Loe edasi...

2/2016 - Jutlus kolmainupühaks
Priit Gregorios Tamm
Jh 16:12-15
Kui järele mõelda, siis ega me väga palju oma elus ei arvesta Kolmainsusega, ei teadvusta seda. Me usume üht Jumalat nagu teisedki monoteistid – jah, meil on küll Isa ja Poeg ja Püha Vaim, aga Jumal on ikka üks. Ja kõik.  Loe edasi...

1/2016 - Kusagilt kumab valgust
Meeli Tankler
"Ja kui keskpäev kätte jõudis, tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat. Ja kella kolme ajal kisendas Jeesus valju häälega: „Eloii, Eloii, lemaa sabahtani?” - see on tõlgitult: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?” Ja mõned juuresseisjaist sõnasid seda kuuldes: „Ennäe, ta hüüab Eelijat appi!” Aga keegi jooksis, kastis käsna äädikasse ja, pistnud selle pilliroo otsa, pakkus talle juua, üteldes: „Noh, olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda maha võtma! "Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge. Ja templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks. Aga Jeesuse vastas seisev sadakonnaülem, nähes teda nõnda hinge heitvat, ütles: „See inimene oli tõesti Jumala Poeg!”" Markuse 15:33-39 Täna tähistame maailma ajaloo kõige pimedamat päeva. Vanarahvas ütleb: isegi rohi ei kasva Suurel Reedel. Kogu loodu hoiaks nagu hinge kinni. Kogu loodu on tardunud vapustuses selle ees, mis sünnib: ilmsüütu inimene sureb kurjategijana ristil. Ja kuigi ta on Jumala enese Poeg, ta tõepoolest surebki tõelist inimlikku surma!  Loe edasi...

4/2015 - Jõulujutlus
Taavi Hollman
Jumala sõna ütleb Luuka evangeeliumis: “Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!” (Luuka 2:14), lisaks kinnitab Psalm 29:11 meile järgmist: “Issand annab tugevuse oma rahvale; Issand õnnistab oma rahvast rahuga.” Aamen!  Loe edasi...

4/2014 - On sul ruumi Jeesusele?
Olav Pärnamets
Maarja tői ilmale oma esimese Poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sőime ... Sest nende jaoks ei olnud majas kohta. Lk 2:7   Loe edasi...

2/2014 - Nägijatest ja pimedatest
Meeli Tankler
“… siis pime läks ja pesi ning tuli tagasi nägijana. Siis ütlesid naabrid ja need, kes teda seni olid kerjusena näinud: “Eks see ole sama mees, kes istus ja kerjas?” Ühed ütlesid: “Jah, ta on seesama,” ja teised: “Ei, ta on vaid tema sarnane.” Tema ise ütles: “Mina olen seesama.” Siis nad küsisid: “Kuidas sinu silmad avanesid?” Tema vastas: “Inimene, keda nimetatakse Jeesuseks, tegi muda ja vőidis mu silmi ja ütles mulle: “Mine Siiloahi tiigi äärde ja pese end!” Kui ma siis läksin ja pesin, saingi nägijaks.” Ja nad küsisid temalt: “Kus ta on?” Ta ütles: “Ma ei tea.”” Johannese 9:7–12  Loe edasi...

1/2014 - Jumala tahte täitmine täidab sind ja ehitab kogudust
Andrus Kask
Kas me elame iseenesele vői Jumalale? Kuidas kasvatada kogudust, elades oma elu? Kes on rikas Jumal
Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: “Őpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!” Jeesus ütles talle: “Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumőistjaks vői jagajaks?” Ja ta ütles neile: “Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissőna: “Ühe rikka mehe pőllumaa oli hästi vilja kandnud. Ja ta arutas endamisi: “Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda.” Ja ta ütles: “Seda ma teen: ma lőhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kőik oma vilja ja muu vara ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rőőmus!” Aga Jumal ütles talle: „Sina arutu! Selsamal ööl nőutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?” Nőnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.” Luuka 12:13–21  Loe edasi...

4/2013 - Meie Issanda mejutlusest
Tlkinud Priit Gregorios Tamm
Teie olete maa sool. Aga kui sool lheb lgeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see klba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jda mrkamatuks linn, mis on me otsas. Ega sdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kigile majasolijatele. Nnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie hid tegusid nhes listaksid teie Isa, kes on taevas. Matteuse 5:1316   Loe edasi...

3/2013 - Peaaegu kristlane
John Wesley
John Wesley jutlus Oxfordi likooli Pha Maarja kirikus 25. juulil 1741
ALBERT OUTLERI SAATESNAD Kui 1741. aastal tuli taas John Wesley kord Oxfordi likoolis jutlustada, oli rkamine juba ties hoos. Wesley phendus likooli asemel ha rohkem oma hingutele, muutudes samas esimese suhtes ha kriitilisemaks. Jutluse teema radikaalne erinevus nimekristluse ja telise kristluse vahel oli puritaanide seas juba tuttav. Apostlite tegude raamatu kirjakoha 26:28 nimekristluse vtmes tlgendamine oli juba muutunud peaaegu tavaliseks. Wesley toob esile kahte tpi kristlased llameelse silmakirjatseja (peaaegu kristlase) ja uue kontseptsiooni oma tielikult kristlasest, kaheldes varjamatult, et neid viimaseid Oxfordis eriti leidub. Wesley metodistidest lugejad tunnetasid ilmselt selgesti, et nende juht oli astunud vastu anglikaani kiriku masinavrgile hes selle enese kantsidest ning selles vastasseisus ellu jnud. Wesley peaaegu kristlase kirjeldus tarvitab ht tema lemmikkujundit Piiblis: neid, kellel on jumalakartuse ngu, ent kes on salanud selle ve (2Tm 3:5). Ta kirjeldab pris phjalikult siirast inimest, kes vldib kurja, teeb head ja tarvitab armuvahendeid triumviraat, mida siin taunitakse, ent mis peagi fikseeritakse metodistide ldreeglites. Tielikult kristlane on aga see, kellel on Jumala ja oma ligimesearmastuse kaudu toimiv usk. Kuigi Wesley hiljem ei olnud nii karm oma hinnangutes peaaegu kristlase kohta, oli ta vaade telise kristlase osas jrjekindlalt seotud usu kaudu saadava armu ja armastusele rajatud eetika teoloogiaga. Wesley trkkis selle jutluse Londonis varsti prast selle ettekandmist Oxfordis. Tema eluajal tehti sellest vhemalt 25 kordustrkki ja see oli tema kogutud jutluste vljaannetes alati jrjekorras teine jutlus.  Loe edasi...

2/2013 - Pstmine usu kaudu
John Wesley
John Wesley jutlus Oxfordi likoolis, Pha Maarja Kirikus, 11. juunil 1738
Oxfordi likooli ppejuna tuli Wesleyl aeg-ajalt likooli phapevastel ja kirikuphade jumalateenistustel jutlustada. Neist jumalateenistustest oli kohustatud osa vtma kogu likooli pere. Kuigi seda kohustust vga ei tidetud, olid srased puhud jutlustajaile suureprane vimalus siirast snumit kuulutada. John Wesley pidas 1730. aasta novembrist 1735. aasta septembrini heksa likooli-jutlust, mida on palju rohkem, kui tavaline jutlustamisgraafik oleks eeldanud. See vihjab sellele, et Wesleyt hinnati Oxfordis jutlustajana rohkem kui tavaliselt arvatud; vi siis oli ta teistest rohkem valmis selles osas teenima ning asendas neil puhkudel teisi. Wesleyl paluti taas Oxfordis jutlustada Pha Barnaba peval, 11. juunil 1738, sna pea prast naasmist Georgiast. Eelnevate kuude jooksul oli Wesley lbi elanud radikaalse seesmise muutuse, mis kulmineerus 24. mail 1738, millest tema Oxfordi kolleegid ilmselt palju ei teadnud. Vahepeal oli ta oma uut evangeeliumi (pstmine usu kaudu) juba testinud mitmes Londoni ja selle lhimbruse kirikus, kus ta phjustas kikjal vaidlusi, mille tulemusena talle keelati nende kirikute kantslist jutlustamine. Seeprast ei eeldanud ta heasoovlikku vastuvttu ka Oxfordis. Sellegipoolest oli Pstmine usu kaudu tema esimene avalik esinemine oma positiivse evangeelse manifestiga prast Aldersgatei kogemust. Vrib mainimist, et selle jutluse vennastekoguduslikku sisu pehmendavad viited Inglise Kiriku Homiiliate raamatule, nagu niteks vite puhul, et pste thendas ka vge mitte patustada. Siin on nha ka Wesley esitatud pstva usu definitsiooni ilmne anglikaanlik vrving. / Albert C. Outleri sissejuhatav kommentaar John Wesley jutlusele Salvation by Faith /  Loe edasi...

1/2013 - Uuestisnni tunnusmrgid
John Wesley
John Wesley jutlus aastast 1748.
Saateks Kesolev jutlus on ks nn standardjutlustest doktrinrse sisuga jutlustest, mis olid omal ajal metodistidele petuslikuks juhtnriks. John Wesley publitseeris antud jutluse esmakordselt 1748. aastal, seega 265 aastat tagasi. Jutluse teemaks on lahendamata dilemma ristimise uuestisnnitava mju ja hilisema phendumise vahel, mis tihtipeale ei tunnista uuestisndinud elust. Seeprast esitab Wesley lugejale ksimuse, kas ta praegu on Jumala laps. Kunagi ristitud saamine ei thenda, et praegu ollakse Jumala laps. Nii nagu ta hes oma teises jutluses on toonud mberligatud sdame tunnustena esile alandlikkuse, usu, lootuse ja armastuse, nii on ka uuestisnni tunnusteks usk, lootus ja armastus. Arendades seda ldtuntud kristlikku kontsepti, juab Wesley oma keskse viteni, et uuestisndinud kristlane saab reaalse ve pattu mitte teha ning seelbi sdame- ja meelerahu. Antud kirjakohale on Wesley jutlustanud juba 10. juunil 1739 ja prast seda veel vhemalt kolmteist korda. Priit Gregorios Tamm   Loe edasi...

4/2012 - Jumala arm ja õnnistused
Eivin Toodo
Väikegrupitöö: Tallinna koguduses räägiti 9. septembril rohkesti väike
Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel. Mt 18:20 Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Mt 11:28  Loe edasi...

1/2012 - Kümnisest
Priit Gregorios Tamm
Meie kiriku arengukavas on 2012. aasta kuulutatud kümnise ja hea majapidamise aastaks.   Loe edasi...

3/2009 - Tänuga pühitsetud Jumalale
Rein Laaneser
Jutlus lõikustänupühal, 11. oktoobril 2008 Kärsal
Tänu on muutunud üha harvemaks ja haruldasemaks. Inimene pigem nõuab, kui tänab!  Loe edasi...

1/2009 - Muutuste kaevul
Maire Ivanova
Jutlus 24. veebruaril 2008 Pärnu Agape koguduses
Johannese evangeeliumi 4. peatükk räägib Jeesuse kõnelusest Samaaria naisega. Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile; seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg. Samaaria külast tuli naine vett ammutama (vt Johannese 4:530, 3942)   Loe edasi...

2/2008 - Jumala armastus ja päästev arm
Johannes Kakko
Jutlus Kuressaare koguduses 09.09.2007
Meie lauluraamatus trükitud laulus 427 on esitatud kaks küsimust, mida mina olen tihtipeale endalt pärinud, ja usun, et teisedki on seda teinud. Need on esiteks: Ei tea, miks Jumala armastus ka ilmus minule? Ja teiseks: Ei tea, miks Issandalt minule arm päästev osaks sai?   Loe edasi...

4/2006 - Jeesus Kristus - tõeline nurgakivi
Olav Pärnamets
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks. Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis. Psalm 118:22  Loe edasi...

3/2006 - Aga teie kurvastus muutub rõõmuks ...
Tiit Henno
Tiit Henno jutlus Eesti Raadios 1997. aastal
Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus! Teid kurvastatakse, aga teie kurvastus muutub rõõmuks! Johannese 16:20  Loe edasi...

4/2005 - Ruumid meie majas ja südames
Ramo Pener
Pole kohta Jeesuse jaoks (vt Luuka 2:7)
Ühes majas on palju erinevaid ruume: külalisteruumid, privaatruumid, töö- ja magamisruumid, söömis- ja pesemisruumid. Igale poole me kõiki inimesi sisse ei lase. Osadesse ruumidesse pääsevad ainult valitud inimesed ja ainult eelnevalt kokkulepitud aegadel.  Loe edasi...

1/2005 - Tülikas küsimus
Laas Helde
Aga mida te teete, kui sellele tuleb lõpp? Jr 5:31
Selle tülika küsimuse esitamine tekitab ebameeldivat nõutust, millele vastatakse tavaliselt kas kerge õlakehitusega või siis: Ei tea, eks näis Ja nii lükatakse tõsiste otsuste ja järelduste tegemise aeg edasi hetkeni, kuni nähakse oma tõekspidamiste maailma armutut kokkukukkumist. Tavaliselt juhtub see nendega, kes tormavad julgelt, hoiatusi trotsides ja tagajärgedele mõtlemata edasi oma elu tõusulaine harjal. Tulla puhtalt välja selle varingu alt on üsna lootusetu.  Loe edasi...

6/2004 - Petlemma ime
Aleksander Kuum
Aleksander Kuuma kõne jõululaupäeval, 24. detsembril 1967, kell 15.30
Aga see kõik on sündinud, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti kaudu, kes ütleb: Ennäe! Neitsi saab käimapeale ning toob poja ilmale ja temale peab pandama nimi Immanuel meie keeli Jumal meiega. (Mt 22:23)   Loe edasi...

3/2004 - Püha Vaim on õrn nagu tuvi
Taavi Hollman
ja ära võta minult ära oma püha Vaimu. (Taaveti laul, psalm 51:13)
Kuningas Taavet oli mees, kes teadis, kes on Püha Vaim. Taaveti loost me teame, et Taavet oli rängalt patustanud. Ja siis tuli prohvet Naatan teda noomima. Prohvet rääkis kuningale mõistukõne sellest, et keegi on kurja teinud oma ligimesele. Kuningas Taavetis süttis viha ja ta ütles: See mees peab saama karistuse. Ja siis viitas prohvet Naatan, et mees, kellest mõistukõne räägib, on kuningas Taavet ise. Seepeale kuningas Taavet parandas meelt. Ta langes Jumala ette maha, ta nuttis, kahetses pattu, parandas meelt, ja prohvet Naatan ütles: Jumal on sulle su patu juba andeks andnud. Psalm 51 pealkiri on Patukahetseja palve. See sobib aega, milles Jumala kirik, Jumala kogudus praegu on - paastuaega, ettevalmistusaega, meeleparandusaega, kus meiegi vaatame üle oma elu ja parandame meelt.   Loe edasi...

2/2004 - Veel on päevaaeg
Herni Kunstimees
On veel päevaaeg, kus on võimalik teha tööd
Jeesuse jüngrid olid väga huvitatud sellest, mis saab sündima tulevikus. Nad küsisid selle kohta Jeesuselt, kui nad olid koos Õlimäel. Jeesus andis neile vastuse: Katsuge, et keegi teid ei eksita(Vt Mt 24:3-8)   Loe edasi...

5/2003 - Eestimaalased, olgem tänulikud!
Olav Pärnamets
Jutlus Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva tänuteenistus-kontserdil 20. augustil 2003
Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses. See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis, kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele. (1Tm2:1)  Loe edasi...

2/2003 - Aga armastage tõtt ja rahu
Laas Helde
Uude aastasse astudes oleme jõudnud lähemale sündmustele, mil Jumala nuhtluste ja viha luuad hakkavad pühkima seda maailma nagu rehealust. Saavad tõeks Jeesuse sõnad: Ja inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses. (Lk 21:26)  Loe edasi...

1/2000 - Appihüüdmine?
Uno Külviste
Ja hüüa mind appi ahastuse päeval, siis ma tõmban su sellest välja ja sin
Appihüüdmine! Mis selle mõistega peale hakata? See pole popp, ei häälesta meid positiivselt, ei sisenda optimismi! Aga usk ei rajane arvamustele ja kõikuvale tunnetusele - reaalne elu ning Jumala Sõna asetavad õigesse paika ka appihüüdmise kainestava tõe.  Loe edasi...