rubriik: Ajalugu
1/2007 - Eesti Piibliselts ja EMK läbi aegade Toomas Pajusoo Eesti Piibliselts tähistas 2006. aasta novembris taasavamise 15. aastapäeva. Piibliselts kui niisugune on aga vanim eesti rahvuslik organisatsioon, kus lisaks aadelkonnale, vaimulikkonnale, kooliõpetajatele ja vallavanematele osales ka lihtne eesti talumees. Üsna ammused on ka Eesti metodistide sidemed selle seltsiga. Loe
edasi...
4/2006 - Noorusraalt kord lille noppisin
, usuteed kui algasin... Maret Puu 4. novembril tähistas 85. sünnipäeva üks Tallinna koguduse staa˛ikamaid liikmeid Maret Puu, kes kogudusega ühines 1946. aastal ehk siis 60 aastat tagasi. Pühapäeval, 5. novembril Maret Puud koguduse nimel õnnitledes rõhutas pastor Toomas Pajusoo, et tegu on hämmastava inimesega: eas, kus paljud juba abi vajavad, on Maret Puu veel ise abivajajate abistaja. Toimetus võib omalt poolt lisada fakti, et Maret Puu oli ka üks neist, kes lõi kaasa meie mälestuste kogumise võistlusel. Seda, mida ta kirja pani, saategi nüüd järgnevalt lugeda. Loe
edasi...
4/2006 - Maret Puu sõbrad jutustavad Maret Puu on minu mäletamist mööda alati olnud väga teokas, rõõmsameelne, abivalmis, ohvrimeelne. Ta on laulnud kandlekooris, mandoliinikooris, segakooris, on laulnud koos abikaasa Pauliga. Ka nüüd veel, 85-aastasena, küpsetab ta vajadusel isegi koguduse meeste osadusõhtutele maitsvaid kooke. Jumal on kinkinud talle ka luuleanni ja anni ilusaid kaarte kirjutada, matusepärgi ja leinakimpe teha. Ta on ka rõõmus annetaja. Iga nädal on ta ka mulle abiks supi keetmisel. Sügiseti käib aitamas lehti koristada ja on ka köögi lage ja aknaid aidanud pesta.
Issandale tänulik Ergo Reintam Loe
edasi...
2/2006 - 100 aastat pastor Eduard Hargi sünnist Tõesti, tõesti ma ütlen teile: kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!
Jh 12:24
Loe
edasi...
1/2006 - Eduard Lilienthali elu ja töö Johannes Laks Osalisi andmeid Eduard Lilienthali eluloo kohta Eelmised osad KODUTEEL 1 ja 3/2005.
Meenutusi mehelt ja mehest, kelle ehitatud pühakoda oli aastatel 1929–1944 koduks Eesti Metodisti Kiriku Tallinna kogudusele.
Loe
edasi...
4/2005 - Eduard Lilienthali elu ja töö Meenutusi mehelt ja mehest, kelle ehitatud pühakoda oli aastatel 1929–1944 koduks Eesti Metodis Osalisi andmeid
Eduard Lilienthali eluloo kohta
Kirja pannud Johannes Laks
Eelmised osad KODUTEEL 1 ja 3/2005
Loe
edasi...
3/2005 - Eduard Lilienthali elu ja töö Johannes Laks Osalisi andmeid Eduard Lilienthali eluloo kohta Meenutusi mehelt ja mehest, kelle ehitatud pühakoda oli aastatel 1929–1944 koduks Eesti Metodisti Kiriku Tallinna kogudusele.
Algus KODUTEEL 1/2005 Loe
edasi...
1/2005 - Eduard Lilienthali elu ja töö Johannes Laks Osalisi andmeid Eduard Lilienthali eluloo kohta Meenutusi mehelt ja mehest, kelle ehitatud pühakoda oli aastatel 1929–1944 koduks Eesti Metodisti Kiriku Tallinna kogudusele. Loe
edasi...
1/2005 - 2007. aastal tähistab Eesti Metodisti Kirik oma 100. aastapäeva! Seoses sellega kuulutab ajakiri KODUTEEL välja Eesti Metodisti Kiriku ajalugu
kajastavate mälestuste kogumise võistluse! Ootame mälestusi nii kaugematest kui lähematest aegadest – alates tsaariajast kuni taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aastateni välja. Ootame mälestusi nii kaugematest kui lähematest paikadest – Narvast Kuressaareni ja Rakverest Võruni.
Loe
edasi...
6/2004 - Lihtsad, endastmõistetavad tõed isast Ülo Ojassoo Mälestusi Valdo Ojassoost – mehest, kes aastatel 1952–1962 oli Eesti Metodisti Kiriku superintendent piiskopi kohustes. Loe
edasi...
6/2004 - Konstantin Wipi paadimärkmed, VI Koduteel EMK vaimuliku Konstantin Wipi Rootsi põgenemise päevik Eelmised osad “Koduteel” 5 ja 6/2003, 1, 3, 4 ja 5/2004 Loe
edasi...
5/2004 - Püha Jüri kutsikas Aleksander Kuum Lehekülgi minu elu raamatust PASTOR TOOMAS PAJUSOO KOMMENTAAR
Kontrollisin kodus oma paberimajandust ja leidsin sealt kunagi minu kätte sattunud Aleksander Kuuma poolt masinakirjas kirjutatud eluloolise artikli. See on uunikum… Ma arvan, et see on väärt avaldamiseks ajakirjas “Koduteel”. Loe
edasi...
5/2004 - Konstantin Wipi paadimärkmed, V EMK vaimuliku Konstantin Wipi Rootsi põgenemise päevik Eelmised osad “Koduteel” 5 ja 6/2003, 1, 3 ja 4/2004 Loe
edasi...
4/2004 - Konstantin Wipi paadimärkmed, IV EMK vaimuliku Konstantin Wipi Rootsi põgenemise päevik Eelmised osad “Koduteel” 5 ja 6/2003, 1 ja 3/2004
Loe
edasi...
4/2004 - Seminar aegade ristteel Andrus Norak EMK Teoloogiline Seminar 10 aastane Ristteena käsitleksin ma kõiki neid teid, võimalusi ja väljakutseid, millega Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar algusest peale silmitsi on seisnud. Niikaua, kuni on ristteid, on kõik hästi, sest see näitab, et me pole jõudnud tupikusse.
Loe
edasi...
4/2004 - Eile Apteegi tänaval ja täna Kadrioru veerel Lii Lilleoja EMK Teoloogiline Seminar 10 aastane Eestis Metodisti Kiriku ajaloos oli 1994. aasta väga eriline. Realiseerus ammune unistus - asutati kõrgkool, mille esmaülesandeks sai valmistada ette pastoreid ning töötegijaid oma kiriku erinevate kogudusetöö valdkondade tarvis.
Loe
edasi...
4/2004 - Teadmised ja praktika Taavi Hollman EMK Teoloogiline Seminar 10 aastane Meie teadmised peavad olema võrdelises seoses meie igapäevase elupraktikaga, sest ainult teadmiste ja praktika tasakaal loob normaalse ja stabiilse usuelu.
Loe
edasi...
4/2004 - EMK Teoloogilise Seminari vilistlased EMK Teoloogiline Seminar 10 aastane Loe
edasi...
4/2004 - Lõpetajad arvudes Mark Nelson EMK Teoloogiline Seminar 10 aastane Esimese viie lennuga aastaist 1998, 2000, 2001, 2002 ja 2003 on EMK Teoloogilise Seminari lõpetanud 64 tudengit.
Loe
edasi...
3/2004 - Konstantin Wipi paadimärkmed, V EMK vaimuliku Konstantin Wipi Rootsi põgenemise päevik Eelmised osad “Koduteel” 5 ja 6/2003, 1/2004
Loe
edasi...
1/2004 - Konstantin Wipi paadimärkmed, III EMK vaimuliku Konstantin Wipi Rootsi põgenemise päevik Eelmised osad “Koduteel” 5 ja 6/2003, kirjaviis muutmata Loe
edasi...
6/2003 - Konstantin Wipi paadimärkmed, II EMK vaimuliku Konstantin Wipi Rootsi põgenemise päevik Algus "Koduteel" 5/2003, kirjaviis muutmata.
16. OKTOOBER 1944
Eile, s.o. pühapäeval, olime 6 mehega sõjaväe köögis tööl, kus ka meile toit valmistatakse. Korraldus köögis ja toitude valmistamine, samuti ka kvaliteet, jätsid väga hea mulje. Rootslastest jääb mulje kui lahketest ja rahulikkudest inimestest.
Loe
edasi...
6/2003 - John Wesley - 300 aastat sünnist * Conrad Archer, “Days of Wesley” See juhtus John Wesley ajal* JA INIMESED TULID KOKKU
Wesley jutlustas väga erinevate koguduste ees. Sageli ta isegi ei teadnud, kellest tema kuulajaskond koosneb. Loe
edasi...
5/2003 - Müü maha kõik ja järgi Kristust Mark Nelson See on lugu, mis räägib Sangaste lossi viimasest pärijast. Sündinud Eestis, sõitis ta 1930. aastal Norra Luterliku Hiina Misjoni koosseisus Kesk-Hiinasse, kus ta pärast sõjakoleduste üleelamist suri märtrina Kristuse ürituse eest. Eestit tabanud sõja ja okupatsiooni tõttu ei saadudki Alexis Bergi saatusest siin teada. Aga tema elulugu väärib jutustamist. See on lugu, mida peaks teatama maal, kus ta sündis. Loe
edasi...
5/2003 - Konstantin Wipi paadimärkmed EMK vaimuliku Konstantin Wipi Rootsi põgenemise päevik* * kirjaviis muutmata
1944
Loe
edasi...
5/2003 - John Wesley — meisterratsutaja * Conrad Archer, “Days of Wesley” See juhtus John Wesley ajal* “John Wesley läbis oma reisidel rohkem kui poole sajandi jooksul igal aastal enam kui 5000 miili ehk siis üle 8000 kilomeetri, kohates kõikvõimalikke raskusi ja vastuseisu Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamisel. Ta ratsutas tolmustel ja auklikel radadel, mis vihmasadude aegu muutusid jõekesteks, ise samal ajal lugedes…” väidab Wesley-uurija J. Keith Cheetham. Loe
edasi...
4/2003 - Ettekanne Eesti Metodisti Kiriku Aastakonverentsile Priit Gregorios Tamm John Wesley 300. sünniaastapäeva puhul 13. juuni AD 2003 Tallinnas
JOHN WESLEY, Inglise Kiriku preestri ja metodistliku liikumise algataja ning juhi 300. sünniaastapäev on maailma kristlastele, iseäranis siis metodistidele, nii oluline sündmus, et sel puhul ettekande tegemine on äärmiselt suur au ja eesõigus. Samas ka tohutu vastutus, sest John Wesleyst rääkimine 300 aastat pärast tema sündi nõuaks rohkemat kui üks 45-minutiline ettekanne. Aga sellegipoolest — püüdkem midagi öelda sellest suurest usumehest tema sünniaastapäeva eelõhtul. Loe
edasi...
4/2003 - Konstantin Wipp — elu lugu, IV Eelmised osad “Koduteel” 1, 2, 3/2003 Konstantin Wipp meenutab oma elu esimest Tartu-perioodi nii: “Suur osa minu ettevalmistustest tulenes minu vahekorrast minu bossiga, pastor Aleksander Kuumaga, kel näis jätkuvat energiat kõigeks. Ta oli võimekas ja väga töökas mees, aga ühtlasi ka paras kubjas. Ta ei kõhelnud äratamast mind kell 11 õhtul, et öelda mulle, et ta vajab üht või teist kirja või ettekannet järgmiseks hommikuks. Samal ajal lubas ta mul näiteks vabaks võtta suvise õhtupooliku lihtsalt selleks, et minna koos sõpradega randa, ainus tingimus oli, et töö oleks õigeks ajaks lõpetatud. Loe
edasi...
4/2003 - Wesley Festival Potsdamis Meeli ja Üllas Tankler John Wesley 300 30. juulist 3. augustini toimus Berliini lähedal Potsdamis Euroopa Metodisti Festival - suurüritus, millega tähistati John Wesley 300. sünniaastapäeva. Loe
edasi...
3/2003 - John Wesley — 300 aastat sünnist * Conrad Archer, “Days of Wesley” John Wesley seisukohti vaesusest ja rikkusest ning jutlustamisest ilma kasvatamiseta. Loe
edasi...
3/2003 - Konstantin Wipp — elu lugu, III Eelmised osad “Koduteel” 1, 2/2003 METODIST
Usuasjade vastu hakkas Konstantin Wipp huvi tundma seitsmeteistkümneselt. Wippide pere kuulus sel ajal õigeusu kirikusse. Kirik asus nende kodust mitme kilomeetri kaugusel ning jumalateenistusel ei käidud igal pühapäeval, ent siiski üsna sageli, seda peamiselt ema initsiatiivil. Loe
edasi...
2/2003 - John Wesley - 300 aastat sünnist Loe
edasi...
2/2003 - Konstantin Wipp — elu lugu, II Algus “Koduteel” 1/2003 VEEL LAPSEPÕLVEMAILT
Oma elulugu jätkab Konstantin Wipp nii: “Kuigi me elasime lahe kaldal [...], ei õppinud ma kunagi eriti hästi ujuma, küll armastasin ma sulistada madalas soojas vees. Me ei kandnud kunagi ujumisriideid ja seetõttu oli lahesopp mõnikord täis paljaid poisse. Tüdrukud olid muidugi liiga häbelikud meiega liitumiseks, mistõttu käisid nemad ujumas mujal. Talvel me suusatasime ja uisutasime. Mul polnud võimalik osta suuski või uiske, seepärast valmistasin ma ise suusad ja kepid ning puust ja metallitükist ka üheainsa uisu, mida ma siis kandsin ühes jalas, samal ajal kui teisega hoogu lükkasin.” Loe
edasi... |
 |
|