rubriik: Hingehoid
4/2005 - NAGU MEIEGI ANDEKS ANNAME OMA VÕLGLASTELE...
Meeli Tankler
Jõuluöö, su küünlasära
pühib palgelt pisara.
Anna andeks, lepi ära,
siis su süda särab ka!
Kustas Põldmaa
Loe
edasi...
4/2005 - Küsimused andestuse teel
Andreas Forsbäck, Ekenäs 2004
Kui üks inimene on jäänud andestamatuse lõksu ning kannab südames okast kellegi vastu, mõjutab see tema emotsioone, hoiakuid ja tegelikult kogu tema elu. See inimene võib elada kibedustundega aastaid ning seista hämmastusega küsimuse ees, et mis see küll on, mis röövib temalt kogu energia ja rõõmu. Selles mõttes on andestus üks väga tõsine asi. Loe
edasi...
3/2005 - Andestamise võlu ja valu
Meeli Tankler
Nagu meiegi andeks anname oma võlglastele...
“Andestamine ei tähenda toimunu eitamist või inetule teole teistsuguse sildi külgekleepimist. Andestamine tähendab eeskätt seda, et see inetu tegu ei seisa nüüdsest enam tõkkena minu ja kaasinimese suhete teel.”
Martin Luther King Loe
edasi...
3/2005 - Andekspalumise probleem
Karin Teder
Nõustamise seisukohalt on oluline, kuidas selline probleem tekib: kas inimene ise esitab oma probleemina võimetuse andeks paluda või jõutakse selle kui tõelise probleemini nõustamise käigus. Loe
edasi...
2/2005 - Nagu meiegi andeks anname oma võlglastele...
Meeli Tankler
“Andestamine ei tähenda toimunu eitamist või inetule teole teistsuguse sildi külgekleepimist. Andestamine tähendab eeskätt seda, et see inetu tegu ei seisa nüüdsest enam tõkkena minu ja kaasinimese suhete teel.”
Martin Luther King Loe
edasi...
2/2005 - Kuidas aidata inimest, kes ei suuda andestada
Tea Land
“Oh oleks see vaid nii, et kusagil on kurjad inimesed, kes teevad salajas kurje tegusid, oleks vaid vaja eraldada nad teistest ning hävitada. Paraku läheb hea ja kurja piir läbi iga inimese südamest. Ja kes oleks valmis hävitama kasvõi tükikest omaenese südant?”
Aleksandr Solzenitsõn Loe
edasi...
1/2005 - Nagu meiegi andeks anname oma võlglastele…
Meeli Tankler
Andestamine ei tähenda toimunu eitamist või inetule teole teistsuguse sildi külgekleepimist. Andestamine tähendab eeskätt seda, et see inetu tegu ei seisa nüüdsest enam tõkkena minu ja kaasinimese suhete teel.
Martin Luther King Loe
edasi...
1/2005 - Andekspalumine ei ole nõrkus
M. H., 2001
Kuidas aidata inimest, kes tahab minna andeks paluma, aga ei oska? Loe
edasi...
6/2004 - Kinkimise aeg on käes
Jana Tamm
Sina pead oma hinge eest hoolt kandma
Jõuluaeg ei jäta ükskõikseks. Oled Sa usklik inimene või mitte, noor või vana, vallaline või abielus – ikka on jõuludega seotud mingi emotsioon. Loe
edasi...
5/2004 - Rõõmu otsimas
Meeli Tankler
Sina pead oma hinge eest hoolt kandma
Milline peaks olema kristlaste suhe rõõmu ja rõõmustamisesse? Kas kristlased ongi kutsutud olema valdavalt kurvameelsed inimesed? Loe
edasi...
3/2004 - Kui miski pole enam endine
Jana Tamm
Sina pead oma hinge eest hoolt kandma
Viimasel ajal olen täheldanud, et kiired muutused on haaranud mind ja paljusid inimesi mu ümber...
Kaks mulle lähedast inimest on peagi abiellumas ja vahetamas elukohta. Üks sõber on lõpetamas üsna pikalt kestnud abielu, teine vahetab töökohta. Hiljuti, üsna ootamatult, suri töökaaslane. Laps teeb esimesi arglikke samme ja ütleb esimesi sõnu. Ise olen taas astumas tööellu ja seisan silmitsi paljude uute otsuste ja väljakutsetega. Kõik need muutused on tekitanud määramatut ärevust ja olen vahel ka üsna kurvalt endamisi mõelnud - miks küll kõik ei võiks olla nii nagu enne, nii “nagu vanasti”.
Loe
edasi...
2/2004 - Diakoonia on kuulutus käte abil
Anneli Klausson
Diakoonia on kõige üldisemalt meie kristliku usu praktiline väljendus
Diakoonia tähendab kreeka keeles teenimist, sisuliselt — isiklikku teenimist konkreetsetes olukordades kaasinimese heaks. See on osalemine Kristuse maapealses tegevuses, millesse ta kutsus jüngreid oma eeskujuga. Olgu meelde tuletatud, et ilmselt tuntuim kirjakoht Jeesuse teenimisest räägib sellest, kuidas Jeesus pesi jüngrite jalgu (Jh 13:1-17).
Loe
edasi...
1/2004 - Kaotusevalu tuleb läbi elada
Maie Ilumets
Leinatöö rajal on viidad, mis juhatavad õiget suunda
Liikumine läbi leina on töö, samal ajal teeb lein oma töö meie sees. Sisemist tööd, mille eesmärgiks on kaotuse aktsepteerimine, nimetatakse leinatööks. Loe
edasi...
6/2003 - Teistmoodi jõulud
Meeli Tankler
Jõulud on aeg, kus rõõmud on suuremad ja valud valusamad kui muul ajal.
Jõuluajal märkame me ehk kõige teravamalt seda, mis on teistmoodi võrreldes möödunud jõuludega või mõne veelgi varasema ajaga. Keegi lähedastest on ehk vahepeal igavikku kutsutud. Lastel on võib-olla nüüdseks juba oma pere, oma kodu ja oma jõulud. Võib-olla on mõni lähedane suhe valusal viisil katkenud või elutingimused olulisel määral muutunud. See kõik võib teha haiget ning kipub jõulurõõmu röövima — tekib tunne, et midagi endisest (rõõmsast) elust pole enam järele jäänud. Loe
edasi...
5/2003 - Elu süütundega
Inna Välja
Alles see, kes ise on andestuse ja vabastuse tõeliselt vastu võtnud, suudab andestada
Kes võib öelda: “Ma ei ole oma elus kunagi kedagi süüdistanud!“ Või: “Ma ei ole kunagi ennast süüdi tundnud!“ Kindlasti ei leidu meie hulgas ühtegi sellist inimest. Loe
edasi...
3/2003 - Kriis perekonnas
Maie Ilumets
Kriis perekonnas annab võimaluse lähedasemaks suhteks
Kriis perekonnas — ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb — on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. Aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Loe
edasi...
2/2003 - Kes on minu hingehoidja?
Inna Välja
Paljud meist, eriti need, kes koguduses käinud alles lühikest aega, on endale võib-olla selle küsimuse esitanud. Olen sattunud raskesse olukorda ja vajan hingehoidlikku nõuannet ega tea, keda võiksin oma küsimustega tülitada. Pastor tundub väga hõivatud olevat, ja kas minu probleemiga oleks üldse sobilik tema kiiret aega kulutada? Loe
edasi...
1/2000 - Kas mina ka peaksin paastuajal end milleski piirama?
Meeli Tankler
Kristlik kirik on pikkade sajandite vältel ülestõusmispühade eel paastuaega pidanud. Algselt ristiusku pöördunute ristimiseks ettevalmistusele pühendatud, 4. sajandist alates aga juba kogu kirikule laienev kuuenädalane paastuaeg lõdvendas paraku sajandite ede-nedes üha oma nõudmisi, jäädes viimaks pelgalt sümboli staatusesse. Loe
edasi... |
 |
|
