Koduteel 2/2009 - Meilt ja mujalt

Pühapäev Priit Rannutiga

Olav Pärnamets rõhutas jutlust sisse juhatades, et auväärt külaline tähistas hiljuti 90. sünnipäeva ja et tema elu pole olnud mitte ainult pikk, vaid ka õnnistatud. Eriliselt kiiduväärsena tõstis ta esile, et Priit Rannut jätkuvalt kuulutab Jumala sõna ja sõnumit ülestõusnud Kristusest, et ta on ikka ühel või teisel viisil hoidnud ususädet, ja seda eriti noorte seas. Oli sümboolne, et sama teenistusel teenisid lauluga just lapsed.

Priit Rannut ise alustas meenutustega neist aegadest, mil ta viimati metodisti koguduse ees seisis. Tema sõnul juhtus see siis, kui kõik olid 50 aastat nooremad: 1959. aastal Mere puiesteel, kui seal toimus evangeelse poeedi ja kunstniku Peeter Singi mälestusõhtu. Tollal metodistide juures orelimängijaks olnud Marje Singi palvel oli Priit Rannut selle õhtu konferansjee. Tol korral ei olevat ta astunud kõnepulti, aga nüüd on kogunud julgust ...

Priit Rannuti jutlus oli üles ehitatud Peetruse 1. kirja esimesele salmile pärast sissejuhatust (1Pt 1:3): “Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist ...” Auväärt emeriitpastori suurepärases vormis võis veenduda igaüks kas või seeläbi, et jutluses kõlas vägagi ajakohaseid seoseid. Olgu või mõte, et kui miski – näiteks viirus – hakkab segama meie püsiühendust Jumalaga, oleme hädas ja võime hakata kahtlema oma päästes. Sest kiusaja on kohe kohal ja meil pole siis millelegi toetuda ...

Pärast teenistust meenutas Priit Rannut muu hulgas nooruspäevi ja seda, kuidas ta tudengina 1936. aastal Tartus Vallikraavi tänaval pastor Kuuma kuulamas käis. Suur oli ka tema rõõm kohtumisest Aleksander Kuuma poja Leev Kuuma ja tema lähedastega.