Koduteel 2/2008 - Naiste Ühenduses

Mõned mõtted Naiste Ühenduse kevadpäevast

Intervjuu korraldaja Imbi Hermiga

Kuidas tundub Naiste Ühenduse kevadpäev tegijate poolt vaadatuna?

Et üks EMK Naiste Ühenduse kokkutulemine tuleb teha Rakveres, oli mulle juba üle aasta selge. Seni seisid asjad ruumide remondi taga, vahepeal ei saanud meie majas üldse midagi teha ega olla. Kuna nüüd said ruumid valmis, ei olnud enam seda takistust, kuigi tööd käivad majas edasi. Julgust lisas asjaolu, et jõulueelne kogunemine oli Jõhvis. Minu meelest on õige, et EMK Naiste Ühendus liigub ka teistes paikades peale Tallinna ja Pärnu. Usun, et kogunemine Rakveres oli Jumala tahtmine, kuigi vahepeal üritasin seda ka tõrjuda, kuna probleeme siiski oli. Kuid sisemine surve oli tugev.

Kas kõik läks nagu plaanitud? Kas miski üllatas?

Kava kokkupanemine ei olnudki väga raske, kuigi alati on mitmeid kahtlusi. Toitlustamise küsimus tundus raskemana, kuid lõpuks sujus just see väga hästi, tänu ustavatele abilistele.

Tagantjärele võin öelda, et igast asjast saab õppida. Kõige raskem on valida ettekannet – meie inimesed on väga erineva ettevalmistuse ja teadmistega. Mis ühele on niigi teada, on teisele arusaamatu. Küllap ettekanne sõltuvusest (just selle neurokeemiline pool) oli mitmele liiga keeruline, võib-olla ka mittevajalik. See ongi raske koht, samas arvan, et õpetustunnid võiksid Naiste Ühenduse kogunemistel siiski olla. Väga rõõmus olin selle üle, et kohale tulid meie kaitseväe kaplanid – Raivo Nikiforov ja Jana Laaneser.

Plaan oli mul koostatud liiga tihe, rühmatööd jäid hoopis ära. Käsitööpooltund jäi liiga hiliseks, osa inimesi hakkas juba lahkuma. Samas oli see tund väga armas, oli kahju, et osalejaid juba vähe.

Kuid seda, mis inimese poolt on puudulik, võib Jumal oma armust õnnistada. Nii minu arust ka juhtus. Palvetasime enne kevadpäeva toimumist tõsiselt selle pärast. Ja Jumal andis nii osadustunnet, armsaid vestlusi, uusi tuttavaid kui ka tõsiseid tunnistusi.

Jumal on pannud tõsiselt mu südamele, et oleksime rohkem suunatud väljapoole. Tihti kosutame end sisemiselt, kuid abivajajateni ei jõua. Inimlikult ma ei näe, kuidas kevadpäev misjoniülesannet sai täita. Kuid ehk on tal ka selliseid tagajärgi.