Koduteel 2/2008 - Meilt ja mujalt

Räpina kogudus jõudis täisikka

Jumala teod sünnivad samas ajas ja sama kalendri kohaselt, mis mõõdab tavaliste inimeste päevi ja aastaid. Selles kulgevas ja mõõdetavas ajas pakub Jumal meile erilisi läheduse hetki. Kuna Taevane Isa on oma armuga meid kandnud tänasesse, siis saame väga lähedalt kohtuda Jeesuse Kristusega. Vaimu väel võime minna koos Jeesusega Jeruusalemma, kuhu Ta saabus Kuningana, ja koos rahvahulkadega rõõmustada, laotades Tema teele oma riideid, lehvitada palmiokstega. Meie kliimas sobivad selleks just pajuoksad urbadega, mis sümboliseerivad looduse uuestisündi.

Minnes tagasi enam kui 2000 aasta eest toimunud sündmuste juurde, kogeme alandust ja rahu, mis sai osaks Jeesusele Kristusele. Olles süüta, ilma patuta, viis meiegi patud oma ihuga ristipuule, et tuleks ilmsiks Jumala vägi. Ja me teame, et kolmandal päeval pärast surma äratati Jeesus üles – elule. Ning Ta istub oma Taevase Isa paremal käel. Meie südamed võivad rõõmustada, sest meil on eestpalvetaja Jumala juures. Johannese 17:9 loeme: “… sest maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, kelle sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad.” Meile kõigile, kes oma pilgud hoiavad Jeesusel ja Tema pühal ristil, on antud igavene elu. Tänu Jumalale!

Räpina kogudust oli tervitama tulnud esimene pastor Olavi Ilumets, kes läbis omaaegse bürokraatia kadalipu vaid Jumala abiga. Samas majas oli jumalasõna kuulutatud juba aastaid, kuid kogudus sai eluõiguse 16. märtsil 1988. Jumalateenistusel jagas sõna pastor Rein Laaneser, pillimängu ja lauluga aitasid teenida vend Andrus Kask ja õde Elle Ivaste.

Olulisimaks kristlaseks olemise aspektiks on osadus Jumala ja kaasusklikega. Hoole ja armastusega oli kaetud rikkalik kohvilaud. Saime rõõmsalt osaduses olla ja nautida veel Andruse laulu ja pillimängu. Meenus jälle sarnasus Jeesusega: sõprussöömaaja laud oli kaetud ülemisse tuppa …

Olgu Räpina kogudus väga õnnistatud Jumala väes!
Tänu ja ülistus kuulugu vaid meie Kolmainu Jumalale!