Koduteel 1/2008 - Reisikiri

Õnnistegija viimased päevad täieliku inimesena

Matteuse evangeeliumis on kirjas, kuidas Jeesus enne Jeruusalemma sisenemist Õlimäele jõudis, püha linna ja tollal veel olemas olnud Teist templit imetles ning linna saatuse pärast nuttis, sest nägi ette linna kurba saatust (Mt 23:37–39). Tänapäeval kutsutakse seda kohta Õlimäel ladinakeelse nimega Dominus Flevit – Issand nuttis.

1953.–1955. aasta arheoloogiliste väljakaevamiste käigus avastati selles paigas muistiseid kaananiperioodist, 7. sajandist ehk Bütsantsi-perioodist pärit kristliku pühakoja varemed, varemete lähistelt aga juudikristlik kalmistu koos varakristliku sümboolikaga säilmekirstudega 1. ja 2. sajandist. Neid omaaegseid väljakaevamisi kureeris frantsiskaanide piibliinstituut. 1955. aastal ehitati aga vana pühakoja kohale nüüdisaegne kabel, mille põrandana on säilitatud endise kiriku mosaiik. Arhitekt Antonio Barluzzi on kujundanud kabeli pisarakujulisena. Olgu lisatud, et Barluzzi loodud on mitmed muudki pühakojad Pühal maal, nagu Kõigi või Kõige Rahvaste Kirik (Kristuse Agoonia basiilika) Jeruusalemmas, Külastuskirik Ein Karemis – paigas, kus asus Eliisabeti mehe Sakariase suvekodu ja kus Neitsi Maarja külastas lapseootel Eliisabetti, väike kabel Via Dolorosa alguses ja Püha Laatsaruse kabel Betaanias.

Õlimäelt oru suunas laskuma hakates jääb teele Ketsemani aed, mille oliivipuid hooldavad samuti frantsiskaani mungad. Arvatakse, et nii mõnigi puu selles aias on vanem kui 2000 aastat, mistõttu on tõenäoline, et osa neist on näinud Jeesust palvetamas. Aia läheduses asub juba nimetatud Kõigi Rahvaste Kirik. Selle kiriku altariruumi ees asub kõrgendik, mis märgib paika, kus Jeesus Ketsemanis palvetas.

Laskudes orgu ja tõustes sedakaudu teisele mäeküljele, viib tee edasi juba Jeruusalemma südalinna ning Kolgata ja Püha Haua kirikukompleksi.

Ülestõusmispühade eel tahaksin rõhutada, et minu isikliku usu suhtes on kõige olulisem fakt, et Kristuse haud on tühi. Vahest kõige sügavamalt olen tunnetanud ülestõusmise fakti müstilist kogemust ülestõusmispühade liturgial õigeusu kirikus, vaikse laupäeva õhtul vastu ülestõusmispüha pühapäeva, kui kostuvad sõnad: “Kristus on ülestõusnud.” – “Ta on tõesti ülestõusnud!” Ajaloolised leiud ja arheoloogiline aines on siinjuures abistavad ja usku kinnitavad atribuudid.

See on üks suur ususaladus ja müsteerium, et kõikvõimas Kolmainus Jumal, universumi Looja, pidas vajalikuks saada tõeliseks inimeseks ja elada rohkem kui kolmkümmend aastat kusagil Linnutee galaktika kolkas planeedil nimega Maa. See paneb mõtlema. See on üks äraütlemata keeruline fakt. Selleks pidi olema väga mõjuv põhjus …