Koduteel 4/2007 - EMK 100

Tähetorni laste unistuste perekond

Eesti Meediakunstnike Ühingu eestvedamisel teostatud valgusinstallatsioon “Unistuste perekond” avati Kadriorus Disainiöö eel, 20. septembri õhtul kell kaheksa. See moodustas ühe osa ka 28. septembril peetud üle-euroopalisest Teadlaste Ööst.

Projekt sai alguse arhitekt Veronika Valgu ja Briti päritolu kunstniku Ron Haseldeni ideest luua avalikku ruumi valgusinstallatsioon, mis kõnetaks vaatajaid mitmel moel. Ron Haselden on laste joonistustest teostanud valguskujusid teisteski Euroopa riikides. Tema juhendamisel valiti nii materjalid kui ka metoodika.
Valguskujud olid kontuurjoonised – “joonistatud” valgusvoolikutega, mille sees olid LED-lambid, mis olid ühendatud vooluvõrku. Valgusvoolikuid toestas spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud metallkarkass.

Installatsioonide loomise eeltööna korraldati lastekeskuses Tähetorn 24. mail kunstitöötuba “Unelmate perekond”, kus lapsi juhendas PIIBE PIIRMA.

Palju Tähetorni lapsi töötoas osales? Kas osaleda võisid kõik soovijad?

Räägiksin alustuseks projekti sisust. Briti päritolu kunstnik Ron Haselden on mitmes Euroopa riigis otsinud lapsi, kel puudub pere või kes on mingil põhjusel sotsiaalselt tõrjutud. Ta laseb neil joonistada teemal “Unistuste perekond” ja valmistab seejärel joonistuste põhjal suured valgusskulptuurid. Tema eesmärk on panna inimesed seeläbi mõtlema abivajajaile. Koostöös arhitekt Veronika Valguga otsustasime taolise projekti läbi viia ka Tallinnas.

Korraldasime mais kunstitöötoa, milles said osaleda kõik lapsed, kes tol hetkel keskuses viibisid. Andsime neilegi joonistamiseks sama teema. Tähetorni keskuses veedavad oma aega lapsed, kelle kodune olukord ei ole lihtne, mistõttu pidasime enne pikalt aru Tähetorni juhataja Mall Tammega. Katsusime koos lastega unistada perekonnast, mis neil tulevikus olla võiks. Tulemuseks olid päris toredad pildid, millest Veronika Valk valis välja kõnekamad. Nende järgi meisterdasid metallikunstnikud Risto Tali ja Rait Siska kuus perekonda.

Kinnitasime valgustorud metallkonstruktsioonide külge ja paigutasime Kadrioru tiigi saarele – seal särasid need õhtuti, kui pimedaks läks, 29. septembrini. Väga oluline oli, et valgusinstallatsioon oli seotud Euroopas toimuva Teadlaste Ööga ja 28. septembril toimus Kumus suur laste ja noorte töötubade sari, kus teadlased ja kunstnikud tutvustasid mitmeid põnevaid tegevusi. Ka Ron Haselden saabus selleks ajaks Tallinna. Erilist tähelepanu pöörasime teemale “Valgus ja kunst”.

Mille järgi ja kelle tööd ikkagi välja valiti?

Nende noorte autorite jaoks oli tegemist keerulise teemaga, mistõttu ma parema meelega nende nimesid ei avaldaks. Meie eesmärk ei olnud teha neist nimekaid kunstnikke, vaid rääkida nende probleemidest.

Hea meelega oleksime meisterdanud skulptuurid kõigist laste töödest, mida oli kümmekond, kuid keeruline tehnoloogia ja kallid materjalid seadsid teatavad piirid. Skulptuuridena valmisid tööd, mida oli tehniliselt võimalik installatsioonideks vormida. Kõik originaaljoonistused olid üleval Tallinna Linnavalitsuse teenindussaali akendel Vabaduse väljakul, seega said lapsed, kelle töödest mingil põhjusel skulptuure ei valmistatud, siiski oma kunsti üle uhked olla. Veel kord väga suur tänu neile kõigile!

Kas lapsed kohtusid ka Ron Haseldeni ja Veronika Valguga?

Maikuus, kui viisime Tähetornis läbi kunstitöötoa, olime seal koos Veronika Valgu ja “Unistuste perekonna” projektijuhi Riin Kranna-Rõõsiga. Veronika rääkis lastele, kuidas valgusega on võimalik kunsti teha. Seega juhatas joonistamise sisse väga kena kunstiteoreetiline osa. Ron Haseldeniga kohtusid lapsed 27. septembril, kui ta jõudis Tallinna, et võtta sõna Teadlaste Ööl Kumus. Ron oli noortele autoritele väga tänulik.

Kas see oli Sinu esimene koostöö Tähetorni lastega?

Minu ja kogu meie tiimi jaoks oli tõepoolest nii selline sotsiaalse alatooniga teemakäsitlus kui ka koostöö Tähetorni keskusega esmakordne. Olen väga rõõmus ja tänulik, et meid nii soojalt vastu võeti.

Mida see projekt Sulle on andnud?

Iga kunstiprojekt on isemoodi, mõni õnnestub paremini, teine kesisemalt. Käesoleval hetkel võin tõdeda, et väga suur töö on ka väärilise tulemuse ja kuldaväärt kogemuse andnud. Eesti Meediakunstnike Ühing, kelle tiiva all me oma tegemisi läbi viime, ei ole siiani lastega ega ka sotsiaalprobleemidega kokku puutunud. Olen väga õnnelik, et sattusin kokku suurepäraste inimestega, kellega see suur ettevõtmine läbi sai viidud.

Nii kunstis kui ka elus on palju tühiseid ideid ning mõnikord on lihtne lapse joonistus tunduvalt kõnekam, kui mis tahes keeruline tehnoloogiline ja tohutu filosoofilise mõttega kunstiteos. See on vahest see kõige olulisem teadmine, mille lastelt saime. Aita abivajajat ja mõtle endast nõrgematele. Nii kõlab laste sõnum.

Töösse oli kaasatud Tähetorni Lastekeskuse juhataja sotsiaalteadlane MALL TAMM.

Kui nüüd, tagantjärele hinnata, siis mida “Unistuste perekonna” projekt Tähetornile ja lastele on pakkunud? On see oluline, kui teid ühiskonnas tähele pannakse?

Tähetornile on muidugi oluline, et meid märgatakse. Mitte et tähelepanu järele vajadust oleks, aga on vahva end läbi kunsti nähtavaks teha. Oleme olemas ja teeme tööd juba seitsmendat aastat ning märkamine, s.o mõnda suurde projekti kaasamine, on tunnustus tööle, mida teeme. Samuti innustab see lapsi aktiivselt kaasa lööma, kui on teada, et vaatajaid on rohkem kui ainult lastekeskuse pere.

Kuna loov tegevus on meie majas üldse väga tähtsal kohal, oli osalemine nimetatud projektis just kui loomulik jätk meie igapäevasele tegevusele. Kui Piibe ja teised töötuba läbi viisid, töötasid lapsed õhinal kaasa. Neil oli hästi palju rääkida selle kohta, milline on nende meelest ideaalne perekond. Ehkki nad installatsiooni avamisele hilise aja tõttu minna ei saanud, sai sellest tehtud video ning nad nägid tulemust hiljem lastekeskuses.