Koduteel 2/2007 - EMK 100

Kuressaare koguduse rõõmud ja mured

Kui sada aastat tagasi tulid vennad Karl Kuum ja Vassili Täht Roomassaare sadamas laevalt maha, siis oli ka neil mure: kuhu minna või kelle poole pöörduda. Mehed tegid kohe õige otsuse ja pöördusid palvega Jumala poole. Sealsamas karjamaal kadakapõõsaste vahel see toimuski. See palve sai peatselt selge vastuse, sest Kuressaare linnas tekkis elav ärkamine. Mõne aja pärast loodi kogudus, mis hakkas jõudsalt kasvama, ning seejärel ehitati kirik, mida oli vaja mõne aasta pärast laiendada, sest koguduse juurdekasv jätkus.
Nii on kogudus pidanud läbi elama paremaid ja halvemaid päevi, rõõmupäevi ja leinapäevi, rahupäevi ja raskeid sõjapäevi, mis röövisid koguduselt paremad ja tublimad töölised eesotsas EMK superintendent Martin Prikasega. Kuid Jumal viis tööd edasi vaatamata rasketele kaotustele, mis olid kogudust tabanud. Pärast Prikaske hakkas koguduse elu juhtima vend Orest Aavik, kes oli hea organisaator, tugev muusikajuht, tubli majandusmees ning hea suhtleja. Ta oskas kogudusse koondada nii noori kui ka vanu, kes töötasid üheskoos. Oskas ka osavalt kõrvale tõrjuda vihaste ateistide usuvastased rünnakud, võttes sealjuures kasutusele parasjagu huumorimeelt.
Kõik need on kauged mälestused, sest palju aastaid on möödunud ja palju vett on voolanud merre. Ent me seisame endiselt suure ja avara armumere ääres ja Jumala rahu voolab kui jõgi ning Ta õigus on kui merelained.

Nii olemegi jõudnud tänase päevani, st 100. aasta juubelini. Vaatamata sellele, et peagi lõpeb kogudusel esimene leinaaasta, sest pisut enam kui aasta tagasi, 30. juunil lakkas tuksumast meie kauaaegse pastori, kogudusele nii armsaks saanud venna Tiit Henno süda. Kuid kogudus elab edasi. Oleme püüdnud luua sõprussidemeid teiste kogudustega. Mitmete koguduste abivaimulikud jutlustavad sageli meie kiriku kantslis, mis toob teatud elevust ja uuendust kogudusse. Üks sagedane külaline meie jumalateenistusel on Pärnu linna politseikaplan vend Johannes Kakko. Pärast jumalteenistust katavad kokad söögilaua, kus pakutakse kas herne-, hapukapsa- või mõnda muud suppi. Mõnikord piirdume ainult kohvi ja koogikesega. Põhjuseks ei ole mitte ainult keha kinnitamine, vaid ka hinge kosutamine, sest rõõmud ja mured käivad sageli vaheldumisi.

Nagu on juba teada, olime sunnitud oma kiriku remondi peatama, kuna taotlesime Euroopa Liidust raha. Taotlus oli sees juba möödunud aasta suvest. Nüüd saime selle kohta eitava vastuse. Kuna sarnaseid taotlusi kogunes 60, saadeti Eestist välja raha saamiseks ainult 7 taotlust. Meie nende hulka ei kuulunud ja seega raha me sealt ei saa. Kuid üks on kindel – kogudus elab edasi. 100. aasta juubelipidustused, mis algavad juunikuus, ja kestavad edasi veel juulikuuski, toimuvad siiski. 6. juulil algavad Kuressaare lossi päevad, mis kestavad kolm päeva, olles täis väga huvitavaid ja erinevaid üritusi. Märkimisväärne nende ürituste juures on see, et 8. juulit sisustama on palutud metodistid järgmise kavaga:

10.00 – metodisti kiriku jumalateenistus lossi kapiitlisaalis: „Sada aastat metodisti usuliikumisest Eestis”
12:00 – näituse tutvustus: „Sada aastat metodisti kiriku misjoni algusest Eestis”
12.30 – kohtumine metodisti kiriku juhtidega

Tulgu, mis tuleb, ja saagu, mis saab, kuid nii EMK kui ka Kuressaare metodisti kogudus elavad edasi niikaua, kui Jumal lubab, sest Jeesus Kristus on seesama eile, täna ja igavesti.