Koduteel 1/2007 - Pildikesi Ahjalt

Kilde ajahetkedest

Aasta 2007 on juubelite aasta

Issanda seatud aastaring olin lähenemas lõpule, et kevadel taas tärgata elule. Viibisime ajas, mil loodus valmistub talvepuhkuseks.

Nukker sügis – looduse surmakuu – on esivanemate meenutamiseks täiesti kohane. Meie kiirustavas maailmas on hea võtta aeg maha ja meenutada tänutundega oma armsaid lähedasi, keda on kutsutud juba igavikku. Mitte kurbus ei peaks me hingedes valitsema, vaid just tänu. Tehakse seda ju igas kultuuris, kõigil mandritel. Et südamel ei hakkaks külm, süütame üha rohkem ja rohkem lampe, kaminaid, küünlaid. Ka kalmudel. Kes on käinud omaste kalmul küünlaid süütamas, on ikka kogenud rahu ja vaikust ning hing on hell tänulikkusest. Samas tekitab kindlustunnet teadmine, et taevavõlv on kui Jumala arm kõrgumas me üle.
Hingedepäeval vilkusid kutsuvalt tuled Ahja Misjonikeskuses. Küünlad olid süüdatud akendele, laudadele, riiulitele, ja igal tulijal oli veel oma küünal kaasas. Seda kaunist õhtut jäid ilmestama pastor Rein Laaneseri tervituskõne ja sõnum, Jana Laaneseri imeilusad laulud ja luulekava. Lõpetuseks kinkis pastor igaühele järjehoidja munk Frantsiskuse palvega. Liigutav! Küünlasärases kohvikusaalis vesteldi ja lasti hea maitsta õuna- ja seenepirukatel, mis olid meie “Kullaketrajate” küpsetatud. Kosutuseks pärnaõietee.
Õhku jäi helisema soov jälle kokku tulla 1. advendil.

*

Ja oodatud aeg jõudiski kätte! Kalendrilehelt võisime lugeda, et käes on aasta kõige oodatum aeg – advendiaeg. Nii kogunesidki misjonikeskusesse taas inimesed, et üheskoos rõõmu tunda ning armastust jagada. Ootavad ju kogu maailma kristlased eriliselt advendiaja kulminatsiooni – Jeesuslapsukese sünnipäeva. Kõigile on see rahu- ja valgusepüha. Jeesus sündis maailma pisikese lapsena, et tuletada inimestele meelde oma Taevase Isa armastust ja headust. Võtkem oma südameisse vastu Jeesuslapsuke, et Ta avaks meie südamesilmad nägema headust ka praeguses kiires ja kurjas maailmas. Saame läbi valguse üheks. Advendiaeg ongi ju antud mõtisklemiseks nii taevaste kui maiste asjade üle.

Et 1. advendi tähistamine oleks täiuslik, tuli lauluansambel “Rukkirääk” täies koosseisus misjonikeskusesse esinema. Kõigil üll punased pluusid, peas päkapikumütsid ja viluv tuluke laternatega kaasas. Lauldi kauneid jõululaule. Ka saalisviibijad said popurriis kaasa lüüa. Ülev meeleolu jätkus piparkookide ja pärnaõieteega. Eelnevalt muidugi pastor Reinu rõõmu- ja rahusõnum, Jana soololaulud ning luulekava Inge Saksingult. Ja lugematu arv küünlaid peegeldumas rõõmsates silmades.

Jõuluaeg on valguse tuleku aeg. See muudab meie meeled rõõmsamaks. Laskem välja paista ka sellel valgusel, mis on peidus meie hinges, südametes. Maailm kummardab Jeesuslapsukest sõimes ja meie ümber muutub kõik paremaks ja helgemaks. Jõulukirikud on inimestest tulvil ja üksteisele tule edasiandmine, mille pastor on Kristus Kuninga küünlalt süüdanud, tekitab mingi seletamatu rahu ja armastuse. On tunne: aegki seiskub.

Pastor Rein käis koos jõulumemmega Ahja hooldekodus rahu- ja rõõmusõnumit kuulutamas. Koos lauldi, loeti luuletusi, jagati kingitusedki.

Ometi olime juba jõudnud ajas uude aastasse. Ja et seda imelist jõuluaega pikendada, otsustati Kärsa koguduse jõulupidu pidada just 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval. Pastor Rein rääkis haaravalt kolmest kuningast ehk tähetargast, loeti Piiblit ja lauldi jõuluaule. Jana oli pühapäevakooli lastele õpetanud mitmed laulud. Ilus oli jälgida, kuidas laulu edenedes üksteise järel süttisid küünlad laste käes. Viidi läbi piibliteemaline viktoriin, kuhu kaasati kogu seltskond. Veel oli äraarvamismänge ja jõulumemm ootas kingituste lunastamiseks laule-luuletusi. Kõigil olid need selged! Ühise peolaua taga oldi veel osaduses ja aeg kulges märkamatult. Nii toredasti sai suur punkt pandud jõuluüritustele, et taas alustada uut ja huvitavat, Issanda õnnistatud aastat.

*

Aastaarvud vahelduvad. Juba kirjutasime Issanda aastat 2007. On ju taevane Isa päikese, kuu, tähed – kõik nõnda seadnud, et need meile päevi, kuid ja aastaid määravad.

Loodus oli talvepuhkust oodanud heitlikul meelel. Ja 21. jaanuaril täitusid kõikide unistused: kogu maapind, puud, põõsad olid kaetud valge lumevaibaga, mille päikesekiired panid tuhandetes kristallides sädelema. Issanda kingitus kiirgas valgust ja puhtust. Tänu Talle!

Sellesse kaunisse päeva sobis meie armsa pastori Rein Laaneseri sünnipäeva tähistamine. Ikkagi juubelihõnguline – 40! Jumalateenistusele oli kogunenud enamik koguduseliikmeid, kõigil kaasas lilled. Kirikus oli süüdatud rohkesti küünlaid, et toonitada veelgi enam Jumala kohalolekut. Pöörame ju alati käed valguse poole, sest Jumal ongi valgus. Nii jäävad pimedus ning varjud selja taha ja igas valgusekiires tunnetame oma Taevase Isa armastust.

Pärast liturgilise osa lõppu jäime osadusse rikkalikult kaetud laua taha. Sünnipäevalapsele lauldi ühiselt õnnesoovilaul, ulatati lilled heade soovide ja kinkidega. Jätkugu tal ikka naeratusi jagada neile, kes seda vajavad. Samuti südamlikkust ja headust, mis on nii iseloomulikud Reinule. Täname Jumalat läbi Jeesuse Kristuse ja palume jätkuvalt Püha Vaimu juhtimist meie armsa pastori ellu. Olgu Jumala õnnistus igas tema eluhetkes!