Koduteel 1/2007 - Superintendendilt

Leia hea tee

Prohvet Jeremija sõnum Juuda ja Jeruusalemma inimestele kõlas enne Jeruusalemma langemist ja rahva viimist Babüloni vangipõlve. Jeremija kutsus pöörduma patust ja kuuletuma Jumala plaanidele. Rahvas elas oma elu ja oli läinud kõrvale Jumala tahtest. 6. peatükk räägib sellest, et linnas oli vägivald (6) ja ülekohus (7); ahnus ja omakasu (13). Valu ja piin oli tõusnud Jumala troonini (7). Põhja poolt oli tulekul õnnetus ja suur häving (1). Rahva kõrvad olid aga kurdid ja Issanda Sõna ei kõlvanud neile (10). Jumalal oli aga midagi öelda (16) ning ta kutsus oma prohveti läbi Juuda ja Jeruusalemma inimesi üles muutma oma eluviise ja teid. See on kontekst, milles on kirjutatud salm 16.

Meie ajastu tänane olukord ei erine palju sellest, millest kirjutab prohvet Jeremija. Jumala Sõna kutsub meid seisatama ning vaatama pisut ringi; aga mitte ainult seda – Jumal kutsub esitama küsimusi muistsete radade kohta ja leidma, missugune on hea tee! Meile, Uue Testamendi ajastu kristlastele, tuletab see meelde sõnu, mida ütles Kristus: “Mina olen tee ...” (Jh 14:6). Kuivõrd käime täna seda teed? Kelleks on Kristus meie jaoks?

Heebra kirja autor kutsub meid ka vaatama ajas tagasi ning pidama meeles oma juhatajaid, kes meile on rääkinud Jumala sõna, pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtma eeskujuks nende usku! (Heebrea 13:7) See on üks osa, et panna tähele teed, millel on käinud eelnevate põlvkondade kristlased. Prohveti sõna ütleb meile – ainult Jumala teedel käies leiad oma hingele hingamispaiga!
Peatugem siis, tulgem kokku ning saagem osa sellest, mida Jumal on endistel aegadel teinud! Õppigem usu eelkäijatelt ja viigem seda usku edasi! “Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!” (Heebrea 13:8)

Tere Tulemast EMK 100 aasta juubelile pühendatud juubelikonverentsile!