Koduteel 3/2006 - Jutlus

Aga teie kurvastus muutub rõõmuks ...

Tiit Henno jutlus Eesti Raadios 1997. aastal

Võime kindlalt öelda, et rõõm on üks Jumala põhiomadustest. Ja kindel on ka see, et kui Jumal tegi inimese oma näo järgi, tegi Ta tema rõõmsaks olendiks. Milline võis küll olla esimese inimpaari rõõm enne pattulangemist – rõõm Jumalast, rõõm teineteisest, rõõm imeilusast loodusest nende ümber! Mitte miski ei võinud nende rõõmu kahandada. Ja siis tuli patt! Ning sellega koos ka nutt, kurbus, häda, ahastus jne. Kui paljude inimeste koorem on nõnda suur, et nad ei suudagi enam naeratada ja rõõmsad olla. Samal ajal on neid, kes on sunnitud rõõmsad olema, või püüavad näidata, et kõik on “okei”, kuna aga südame põhjas on ahastus, lootusetus ja kurbus.

Kui Jeesus rääkis neist asjust, millest Tema järgijad peavad läbi minema, ei teinud ta mingeid illusioone. Ta ei lubanud oma jüngritele ainult rõõmu ja päikesepaistet. Kitsas tee on ja jääb igal ajal kitsaks teeks, ükskõik kui laiaks inimesed selle oma mugavuses, pinnapealsuses ja maailmameelsuses ka teeksid! Ja sellel kitsal teel on ka kannatusi, on kurbust, on ahastust, on pisaraid. Kuid sellel teel käies on midagi, mis kaalub vähemalt tuhandekordselt üles kõik ebameeldiva – see on rõõm. Selline rõõm, mida see maailm koos kõigi oma hüvedega ei saa iialgi meile pakkuda. Aga maailm ei saa kogu oma lootusetuse ja meeleheitega seda meilt ka ära võtta!

Johannese ilmutuse raamatus lubatakse meile, et Jumal ise pühib kord pisarad ära meie silmist! Aga sel juhul peame, just nii, nagu Jeesus ütles, ka nutma. Siis on meie silmist ka midagi ära pühkida! Miks me siis peame nutma? Neid põhjusi on enam kui küll. Kui oleme kordki Jumala valguses näinud selle maailma ja päästmatute kohutavat olukorda, ei saa me teisiti. Ärgem häbenegem pisaraid! Me võime juba siin maailmas kogeda seda, kuidas meie “kurvastus muutub rõõmuks”, kui mõni inimene või olukord, kelle või mille pärast oleme kurvad olnud, saab palvete peale imeliselt muudetud! Tegelikult ei kao see “kirjeldamatu ja kirgastatud rõõm”, kui kasutada apostel Peetruse väljendit Toomas Pauli tõlkes, meie südame põhjast ka kõige kurvematel hetkedel. Ütleb ju Jeesus ise Johannese evangeeliumis (16:22): “... ükski ei võta teie rõõmu teilt ära.” See ei ole sõltuv selle maailma olukordadest, sest see rõõm ei pärine sellest maailmast! See tuleb otse meie Taevase Isa südamest, kes jagab meiega oma absoluutselt puhast rõõmu, ja seetõttu on ta võitmatu. Tõepoolest, miks ei peaks me olema rõõmsad, kui süda on puhas, patud on andestatud, ei ole surmahirmu, kui ees ootab ELU, mis on vaba absoluutselt kõigest halvast ja mis kestab igavesti! Ka Jeesus ise käskis oma jüngreid rõõmutseda selle üle, et nende “nimed on taevasse kirja pandud”.

Ainuüksi Uues Testamendis on rõõmust ja selle väljendamisest juttu umbes 150 korda. Ja sageli just kutsuvad Uue Testamendi autorid meid rõõmsad olema, sest “rõõm, mida Issand ... annab, teeb ... tugevaks!” (Nehemja 8:10) See teeb meid sisemiselt nii tugevaks, et võime olla, nagu ütleb apostel Paulus: “...kui kurvastatud, kuid ikka rõõmsad!”

Palvetame.
Suur Jumal, kingi meile neid pisaraid, mis Sina kord ära pühid, ja seda kurbust, mis rõõmuks muutub. Jeesuse nimel. Aamen.