Koduteel 3/2006 - Sündmus

SUVEKONVERENTS 2006

Kohe registreerimisel jagati osalejatele välja bukletid kogu vajaliku info ja laagri kaardiga. Ainult kiidusõnu võib öelda peamiselt Pärnu koguduse vastutusel olnud sekretariaadi töö kohta – väga hea korraldus, lisaks sõbralik naeratus, hoolitsus osavõtjate kõikvõimalike vajaduste eest. Tagantjärele tahaks tänusõnadega meenutada kõiki neid kümneid vabatahtlikke, alates tõlkidest, helitehnikust Uno Loorisest ja paljudest muudest abilistest kuni telgipüstitajateni, kelle töö hulka Jumal üksi teab ja kes oma tagasihoidlikul moel selle konverentsi võimalikuks ja meeldivaks tegid.

Kohaletulnud võisid osaleda jumalateenistustel, hommikupalvustel, seminaridel, loomulikult Wesley gruppides, lisaks mitmed kontserdid ja etendused. Lastele pakuti Timo Lige programmi “Vanaisa Piiblilood”, spordivõistlusi ja muud huvitavat. See kõik toimus meremüha saatel kauni looduse keskel. Saime näha nii sooja päikest kui äikesepilvi ja kogeda, et Jumal laseb tõesti oma lastel osa saada nii vihmast kui päikesest. Ometi ei tundunud ka vihmahood kellegi tuju rikkuvat ja konverentsi rohkearvuliselt lasteperelt võis vaid paaril korral valjemat häält kuulda. Laagrikeskuse lihtsad ööbimistingimused paranevad Artur Põllu aukartustäratava visa töö tulemusel iga aastaga, mille eest talle sügav imetlus!
Nüüd aga toimunust. Konverentsi avalöögiks sai pidulik lipuheiskamine.

Avamiseks loodi kohapeal lausa “EMK puhkpilliorkester” koosseisus kaks klarnetit, metsasarv, saksofon, eufoonium ja löökpill. Enne avamist oli puhkpillimängijatel väike proovgi, kus harjutati ühislaulu “Hoia Jumal Eestit” ja rongkäigu jaoks üht keskaegset marsilikku viisi.

Enne seitset hakkas rahvas kogunema lipuväljakule. Suvekonverentsi avas superintendent Taavi Hollman, Eesti lipu heiskasid EMK vanim kohalolnud emeriitpastor Päivo Kasekamp Tartust ja noor Oliver Nurmik – “tuleviku pastor”. Seejärel koonduti maakondade ja koguduste kaupa kolonni, igal maakonnal silt ees, ja asuti teele suure telgi poole, kus toimus avajumalateenisus. Üldse oli püstitatud kolm telki, mis olid pärit Saksamaalt, metodisti kiriku telgimisjonist. Kõige suurema telgi nimeks oli Euroopa, väiksemal Austria (seal müüdi kirjandust ja oli üles seatud näitus), kolmandal aga Eestimaa (kas see pole tähendusrikas!) – see oli palvetelgiks.

Avajumalateenistusel kõneles meie seminari rektor Andrus Norak teemal “Jumala täiuslikkus”. Kella kümnest lauldi veel kohvikus ühislaule, esimesel õhtul Pärnu koguduse juhatusel, teise õhtu sisustas lauludega Timo Lige.

Reedel ja laupäeval kell seitse hommikul olid hommikupalvused koos armulauaga, neid juhatas Taavi Hollman. Toimusid piiblitunnid ja seminarid, ettekandjateks Priit Tamm (täiuslikkus Wesley teoloogias), Artur Põld, Rauli Lehtonen (misjon SRÜ riikides), Meeli Tankler (harmooniline kristlik perekond), Sergei Sutðkov (piiblitund mäejutlusest). Näiteks Rauli Lehtonenilt said kuulajad teada nii mõndagi SRÜ riikide ja väikerahvaste vaimulikust hetkeolukorrast, lisaks pakuti vaadata nii pildimaterjali kui selgitavaid kaarte. Kõige enam oli aga registreerunuid ameerika külalise Doris McCray seminarile “Püha Vaimu andide kasutamine palvetöös”. Tema ettekanne oli tõeliselt praktiline ja palveks innustav. Kolmanda päeva hommikul võisime ühise perena osa saada Kaupo Kandi juhitud foorumist “Kristlasena tänapäeva maailmas”, kus otsisime praktilisi vastuseid Jumala nõudele: “Olge täiuslikud!”

Algusest lõpuni tegutses palvetelgis meeskond, kes andis konverentsile nii vajaliku palvetoe. Palvetelgis oli konverentsist osavõtjatel võimalus veeta aega Issanda läheduses, valides meeskonna loodud palveteekonna peatustes endale südamelähedased palveteemad. Seda võimalust kasutati aktiivselt ja palvetelgis oli alati inimesi. Ka paljudega südamliku osaduse leidnud Doris McCray teenis palvetelgis eestpalvetega.

Meeldivaks osaks konverentsil olid muusikalised etteasted. Kontserte andsid ansambel “Crux” (koosseisus enamikus luterlased, aga ka üks metodist – Peeter Rahuvarm), Timo Lige juba tuntud headuses ja Sonico Tantsustuudio, mis sai erinevaid vastukajasid. Lisaks noorteõhtu Generation 2.

Vaatamata kasinatele finantsidele oli eeskujulikult korraldatud toitlustamine. Nende jaoks, kel soovi lisaks maiustada, oli avatud kohvik, kus lahke müüja alati abivalmilt naeratas. See oli kõige muu kõrval veel üks lisatänu põhjus Artur Põllu aadressil, kes seda tohutut Aa laagrikompleksi majandab ja juhib.

Kirjanduse ja toimkondade telk pakkus väljapanekuid kogu kiriku ja üksikute koguduste tegevusest. Seal võis näha üsna suurt pühapäevakooli stendi, väljapanekuid noortetööst, väikegruppidest, naiste ühendusest, näitust misjonist soome-ugri rahvaste juurde. Viimane köitis juba kaugelt pilku sugulasrahvaste erksavärviliste rahvarõivastega. Samas telgis oli võimalus osta ka vaimulikku kirjandust, ajakirja Koduteel, töötas Tallinna koguduse orelifondi müügilett.
Wesley grupid on juba kahel korral olnud üks hea osa suvekonverentsist. Nendest vestlustest oli suur kasu, grupp pakkus võimaluse kogeda osadust oma kiriku inimestega, küsida, oma mõtteid avaldada – see oli vajalik järeltöö loengule. Loodetavasti astusid paljud seeläbi suure sammu lähemale meie kirikuisa John Wesley praktilise pühitsusõpetuse mõistmisele ja rakendamisele. Siit liigub mõte ka suures telgis väljaöeldule: on südamest kahju neist, kes ei võtnud osa suvekonverentsist! Seda viga annab parandada alles järgmisel aastal!

EMK II suvekonverents õnnestus igati. Kirik kui suur perekond tervikuna vajab selliseid kokkutulekuvõimalusi. Vajavad pastorid, vajavad koguduseliikmed, nii noored kui vanad. Tavaliselt töötame igaüks omaette oma “põllulapil”, seetõttu vajame suhtlemist, kogemuste vahetamist, ühise perena koosolemist.