Koduteel 2/2006 - Luulenurk

Armas on kodupaik

Armas on kodupaik – Eesti –
maa, saared, pikk merepiir,
maailma mastaabis väike
meie jaoks piisavalt suur.
Loodus on siin põhjamaine
talvel külm lühike päev,
lume all uinuv nii vaikselt
ootamas kevadet.

Kui valgus ja soojus tuleb –
meid tervitab linnulaul,
kaob ära tardunud olek,
pungad ja õied on puul.
Põllumees valmistab pinda
kuhu võiks külvata ta –
künnab ja kohendab mulda,
et vili võrsuda saaks.

Mure ning vaeva ja tööga
rajataks midagi uut –
niisama lihtsalt ei tule,
see, mille väärtus on suur …
Paljudki ükskõikseks jäänud
– tihti siin ümbrus nii hall –
armastus, usk ära läinud,
lootuski minekul on …

Kurb meie olukord täna –
vaene ka kogudus,
aga suur Jumal on võimas
ja Ta teeb midagi uut …
Kuid Issand vajab me käsi,
palveid ja kuulekat meelt.
Ärka, siis rahvas saab abi
ja tuha alt tõuseb leek !