Koduteel 4/2005 - Superintendendilt

Rahus ja lootuses oleks teie jõud

Sageli kulub liialt palju aega ja energiat kõige selle jaoks, mis on seotud jõulude välise küljega. Hinge aga jääb küsimus, et kas kõige selle välise nimel on vaja end liialt väsitada? Advendiajal räägime vaikusest, hinge- ja jõulurahust, kuid endale ausaks jäädes peame sageli tõdema, et elame aasta kõige kiiremas ja rahutumas ajas. Kiirus sööb ära meie vaikse aja, mille muidu võiksime pühendada Jumalale, Tema Sõnale ja vajaduses olevale kaasinimesele.

Kuidas elada ootuseajas nii, et võiksime apostel Peetruse sõnade kohaselt „…rõõmutseda ütlematu ning väga kalli rõõmuga…” (1Pt 1:8)? Ja et seda rõõmu ei saaks meilt röövida miski?

Advendi ajal loetakse, mida Vana Testamendi prohvetid on öelnud tõotustest ja Jumala tahtest. Prohveti sõna Jumala tahtest Js 30:15-s kõlab: „…nõnda ütleb Issand Jehoova, Iisraeli Püha: pöördudes ja vaikseks jäädes te pääseksite, rahus ja lootuses oleks teie jõud…”

Jumal ei ole rääkinud ainult minevikus, vaid ta räägib ka nüüd! Sattusin lugema ühele Eestimaa õele antud prohvetisõnumit jaanuarikuust aastal 2005, kus Jumal ütleb: „…Kuid sa oled ära unustanud: MINU kõige esimene ja kõige suurem igatsus on veeta aega ühes sinuga, MU rahvas. Hommik koidab ja ma olen lootnud näha sind sisenemas MINU troonisaali,” ütleb Issand, „Kuid MA ei ole sind näinud, ja kui MA nägin, siis vaid hetkeks, ja juba sa kiirustasid oma tööde ja toimetuste juurde. MA ootasin sind päeva ajal, kuid ka siis tavaliselt asjata. Õhtul MA lootsin, kui sa tuled koju, MU laps, siis kindlasti sa leiad aega ka MINU, oma Issanda jaoks. Aga ma eksisin…”

Armas sõber, advendiaeg pole ootuseaeg ainult meile! Ka taevas ootab ja Jumal ootab! Ta ootab mind ja sind pühendamas oma aega Looja, meie Jumala jaoks, ootab sind tagasi esimese armastuse ja pühendumise juurde.

Täna kestab veel armuaeg, ent kui kauaks veel, see on meie silmade eest varjule pandud. See aeg lõpeb äkitselt ja siis ei ole enam aega ettevalmistusi teha. Jumala armastus annab täna võimaluse üleastumise lõpetamiseks, patule piiri panemiseks ja süüteo lõpetamiseks, igavese õiguse toomiseks, nägemuse ja prohveti kinnitamiseks ja Kõigepühama võidmiseks! (Tn 9:24)

Seda tehes saab täituma prohvet Jesaja nägemus Jumala rahva aulisest tulevikust, kui ta käsib Siionil „tõusta, paista, sest tema valgus tuleb ja Issanda auhiilgus koidab tema kohal”. (Js 60:1) Jumal elas Vana Testamendi ajal Siioni mäel inimkätega ehitatud templis. Armas kogudus, meie oleme vaimulik Siion, Uue Testamendi kogudus, kus Jumal elab meie südametes ja seeläbi avaldab oma au koguduse keskel ning koguduse kaudu.

See sõna on meile jõuluajaks ja kogu uueks, 2006. aastaks – puhastagem oma südamed, tõuskem ja laskem välja paista seda valgust, mis Kristuse kaudu on meie sees!

„Sest pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid. Aga,” jätkab prohvet, ”sinu kohal nähakse tema auhiilgust.” (Js 60:2) Olgu see Jumala auhiilgus sinu üle kogetavalt kogu uue aasta jooksul!

Armas lugeja, soovin sulle rahulikke jõulupühi ja õnnistatud uut 2006. aastat!