Koduteel 3/2003 - Toimetaja veerg

Toimetaja veerg

Selles seoses meenub mulle EMK Teoloogilise Seminari külalisõppejõu Pille Valgu ütlemine meie ühisel tudengiajal, kui elu üle sai filosofeeritud, ja mis kõlas umbes nii, et naine peaks ka kodus ja lähedaste ringis kogu aeg nii kena ja hoolitsetud välja nägema, nagu oleks iga hetk külalisi oodata. Eks seegi ütlemine räägi tegelikult meie hoiakuist, suhtumisest iseendasse ja kaasinimestesse. Millised me oleme ja millisena me end näidata tahame? Kas ilu meis ja meie ümber on suunatud väljapoole, on ajutine, pigem teoreetilinegi, või on see muutunud meie loomulikuks olemise viisiks, on olemas kogu aeg ja sõltumata sellest, kas keegi (võõras) on vaatamas. Ükski meist ei jaksa muidugi kogu aeg ja kõikjal naeratada, aga küllap suudab ilus ja armastav hing ka väsimuse ja vaeva ja mure väärikaks muuta.

Kristlaste roll Kristuse kiriku imago kujundajatena on kindlasti suur. Aga millest algab kiriku või koguduse näo kujundamine? Kas Tallinna Metodisti Kiriku ja EMK Tallinna koguduse imago Kadrioru rahva ja ümberkaudsetes majades elavate inimeste silmis sõltub neist teoloogilistest aruteludest, mida nende seinte vahel arutatakse, või kujundab nende muljeid hoopis näiteks pühapäevahommikuse kohvilaua tagant avanev vaatepilt, kuidas nii mõnigi kirikuline risti-rästi valest kohast ristmikku ületab? Kas me ei osutu sel moel sageli jumalariigi ken-marti-vaheriteks, kelle jaoks jumalariigis kehtiksid nagu ühed seadused, millele truudust on tõotatud, ja eraelus teised?

Ärgem siis unustagem suurte asjade kõrval pisikesi, ehitatakse ju suured hoonedki ikka tillukestest tellistest. Hoone püsib seda kindlamalt ja näeb seda ilusam välja, mida tugevam ja tervem on iga tellis.