Koduteel 1/2005 - Naiste Ühenduses

Julgustagem üksteist

Naine, kes Issandat kardab, on kiiduväärt

Nii põhjendab Heebrea kirja autor lihtsalt ja näitlikult, miks on kristlastele hädavajalik mitte ainult kord nädalas koguduse üldisest teenistusest osa võtta, vaid pidevalt ja isiklikult julgustada üksteist usulises kasvamises. Seejuures tähendab pöördumine “vennad” kreeka keeles kõiki ühe perekonna lapsi (sinna kuuluvad nii vennad kui ka õed). Niisiis ei tähenda see pöördumine, et ainult pastorid peaksid üksteist julgustama või usus kasvama.

Kasvamine ei toimu iseenesest. Kui esimene kristlik kogudus Jeruusalemmas praktiseeris igapäevaselt seda, mida me tänapäeval nimetame väikegrupi tööks (vt Ap 2:46), siis Heebrea kirja autor ongi selle meile n-ö ideaaliks seadnud.

Järgnevalt mõnedest Tallinna koguduse alfa-, beeta- jm kursustest ning piibligruppidest osavõtnute kogemusi. Selgituseks nii palju, et Tallinna alfa-kursuse lõpetajad saavad kutse jätkata kord nädalas beeta-kursusel, kus kasutame avastusgruppide jm materjale. Kutsutud on ka teised koguduseliikmed.

Marje: “Tore on inimestega rohkem tuttavaks saada. Jumala sõna saab rohkem lahti räägitud ja ka teiste kogemustest on õppida.”
Ants: “Beeta-grupis käimine aitab usutõdesid mõista ja lähendab inimesi üksteisele.”
Kristina: “Olen saanud beeta-kursusest tuge ja julgust olla kristlane, käia valitud teed kõiksugu ilmalikest ahvatlustest ja raskustest hoolimata. Olen mõistnud, mis on andestus ja kust leida tõde (Piiblist), kuidas anda oma panus (palvetada), kuidas end ja teisi tegelikult aidata.”
Aivar: “Alfa- ja beeta-kursus on loonud võimaluse teiste inimeste kaasabil saada teada piiblitõdesid ja elu põhiväärtusi. Olen saanud julgustust, samuti abi Jumala sõnast edasisel eluteel.”
Marju: “Hea on osadus teistega, hea on tundma õppida Jumala sõna.”
Maie: “Alfa-kursus selgitas lahti kristluse põhitõdesid ja kaaslastega arutledes näitas kätte edasiliikumise suuna. Beeta-kursus on suureks toeks Jeesuse Kristuse usus kasvamises ja õpetab leidma Sõna, mõistma selle suurt tähendust oma ja teiste elus. Mõiste “Jumala laps” on kaaslaste kaudu saanud konkreetse tähenduse – tunnetan vaimset sugulust õdede-vendadena.”
Toivo: “Tänu Jumalale, et meil on võimalik koos olla selles grupis. Andku Jumal, et see jätkuks.”
Ülle: “Rühm aitab lahti seletada Piibli tõdemusi. Siin on inimesi, kelle suuremad usuteadmised ja -kogemused aitavad mul areneda kiiremini kui siis, mil tegutseksin üksinda. Piiblirühma kohta võiks kokkuvõtlikult öelda nii: 1 + 1 on suurem kui 2.”
Helvi: “Meie grupp tekkis inimeste konkreetsetest vajadustest: et koos palvetada, jagada üksteisega oma muret ja rõõmu. Kui tuumik oli olemas, saime sinna juurde kutsuda neid, kes vajasid päästet või edasist kasvamist. Kümne koos käidud aasta jooksul oleme kogenud suuri ja hämmastavaid palvevastuseid: võimatuina tundunud olukorrad said muudetud, haiged on terveks saanud, mitmed inimesed tulnud päästmisele, liitunud kogudusega. Hädavajalik töövorm koguduses!”

Väikegrupis saab ka kõige tagasihoidlikum inimene võimaluse küsida küsimusi, oma usust ja kogemustest rääkida, saades julgust ja harjutades väljendusoskust, kasvades nii aktiivseks tunnistajaks.

Mõeldes koguduse peale laiemalt: grupiosaduses hakkab kogudus toimima Kristuse ihuna, elava organismina, ja ainult elavas organismis saab toimida rakuline paljunemine – kogudus saab hakata nii sisemiselt kui ka arvuliselt kasvama.
23. aprillil loodame saada uut innustust ja koolitust praegustele ja tulevastele väikegrupi juhtidele – tulemas on grupijuhtide seminar, mis toimub Tallinnas.