Koduteel 1/2005 - Meilt ja mujalt
Ahja koguduse jõulukuud meenutadesIrja Saksing
EMK Kärsa kogudus
Aasta viimasel päeval tundus kiirustamine nii mõttetu, et istusin rahulikult ja meenutasin mööduva aasta sündmusi. Need libisesid kireva kaleidoskoobina mu silmade eest mööda. Tänan Sind, Issand, et oled meid, inimesi, kandnud kõik need ajad!
Eriti soojaks muutus süda jõulukuud meenutades. See oli pikk rõõmude rida meiegi kogudusele.
17. jõulukuu päeval sõitis Tilsi lastekodusse autotäis päkapikke, kaasas sokid, kindad ning sallid, kuhu Ahja eakate “Kullaketrajate” käed olid kudunud sisse palju südamesoojust. Lisaks veel kommid, piparkoogid ja õunad. Lastel oli kuusk juba ehitud ja laulud ning luuletusedki selgeks õpitud. Rõõm oli mõlemapoolne.
“Kullaketrajate” käsitööring tegutseb Ahja misjonikeskuse ruumides, seetõttu on meil igal aastal ka eriline austav ülesanne – muuta jõulupäraseks ruumid, eriti kohvikusaal.
Jõulunädalal avas kohvik oma uksed kogu valla rahvale. Sai teoks pastor Rein Laaneseri unistus – jõulukohvik. Igal päeval tegutses seal päkapiku töötuba, keerles loosiratas, näidati filme, kõlas jõulumuusika ja sai mugavas ruumis kohvi juua või praadi süüa. Ja mis peamine: igal õhtul oli kontsert erinevatelt esinejatelt. Meile oli jõuludeks külla tulnud ka sõber Steve kaugelt Ameerikamaalt, Bartlesville’i kogudusest.
Jõululaupäeval käisid Jana ja Rein Laaneser koos külalise, Jõulumemme ja Päkapikuga hooldekodus jõulurõõmu jagamas. Jõulurõõm peegeldus tagasi ka jagajatele. Jõululaupäev kulmineerus kirikus, kus saime kuulda ilusaid jõululaule trio – Jana, Rein ja Steve – esituses. Kõik sulaselges eesti keeles, sest meie külaline oli Ameerikas pool aastat eesti keelt õppinud! Jõuluhümni “Püha öö” laulsid kirikulised püsti seistes, põlevad küünlad käes. Hiljem panime need kirikutrepi kõrvale lumme särama. Kirik jäi jõuluööks tuledesärasse, kiirates oma majesteetlikku valgust kogu ümbruskonnale.
Jõuluaeg on imede aeg. Nii oli esimese jõulupüha hommikuks loodus rüütatud üleni valgesse. Tee kirikusse kulges nagu muinasjutulise kaardi sisse, ümberringi härmast sädelevad puud-põõsad. Sai Steve’gi nautida Põhjala karget talveilu. Kirikuvõlvid täitis võimas meestelaul, mille taga oli naabervalla trio, kes oma kaunite jõululauludega tahtis seda päeva ilmestada. Nii ilusaid meeshääli polnud Kärsa kirikus tükk aega kõlanud!
29. detsembril kogunesime veel kord küünlasäralisse ja kuuselõhnalisse kohvikusaali. Toimus Kärsa koguduse jõulupidu, kus üheskoos lauldi, mängiti põnevaid mänge ja loeti luuletusi. Eks ikka kingipakkide lunastamiseks...
Natuke kahjugi oli ära saata seda aastat 2004 täis rõõme ja muresidki. Ometi oleme lootusrikkalt uues aastas 2005, mille Jumal on meile valmistanud. Õnnistatud aastat!
|
 |
Koduteel
1/2005 Toimetaja veerg
Toimetaja veerg Jutlus
Tülikas küsimus Meilt ja mujalt
Meie mees New Yorgis
Viitka koguduse tänu
Ahja koguduse jõulukuud meenutades
Tallinna kogudus toetas tsunaamiohvreid
Uputus ja torm Eestis
Asjalikus meeleolus meeste ühenduse õhtu
Kirikuvalitsus õnnitleb juubilare.
Suvekonverents läheneb
Venemaa metodistid said uue piiskopi.
Mõtteid ja meenutusi: aasta 2004. Misjon
Kuuekesi hantide maal Hingehoid
Nagu meiegi andeks anname oma võlglastele…
Andekspalumine ei ole nõrkus Luulenurk
Sõprus vajab aega Ajalugu
Eduard Lilienthali elu ja töö
2007. aastal tähistab Eesti Metodisti Kirik oma 100. aastapäeva! Naiste Ühenduses
Pidu sinus eneses
Ootamatu Jumal
Julgustagem üksteist Lastelaegas
Paide pühapäevakool
Jutustus suurest kalast
Lapsesuu Raamatu- ja plaadisoovitus
Jumalat pole keegi näinud
Philip Yansey “Jeesus, keda ma ei tundnud” Reklaam
Suveüritused 2005
|