Koduteel 5/2004 - Noortenurk

Jumala kaitseväe väliõppustel

Kaklemiseks õnneks ei läinud, sest noortelaager pealkirjaga „Jumalaga luurele” andis vaid nõu – lahingud tuleb noortel hiljem oma kodukohas vastu võtta.

Ilusas maakohas, järve ääres aset leidnud laagris sai õpetust selle kohta, kuidas võidelda kurjade jõududega ning omal käel prooviti võitlemist ka kurjade sääskedega. Esimesel õhtul alustas Kaupo Kant treeningprogrammi, mis kolmepäevase laagri jooksul õpetas välja tublid noorsõdurid.

Kaupo Kant rääkis noortele lahinguvarustusest üldiselt. Milleks see vajalik on, millistest komponentidest koosneb, ja tõi ka näiteid, kuidas kasutada usukilpi või neid jalanõusid, mida nimetati pika nimega „valmisolek minna ja kuulutada Jumala sõna”.

Järgmisel päeval arendas võitlemise, lahingu, varustuse ja kogu sõjateemat edasi Mike Schatzman, kelle ettekande ajaks kõik sõdurid vihmahirmus pisikesse sauna topiti, kuid kes esimeste kiirte ajal sealt ükshaaval jälle välja pugesid. Schatzman rääkis sellest, kuidas valida endale lahingpartner, kuidas temaga koos võidelda ja kuidas saaksid lahingpartnerid üksteist võitlemises aidata.

Teise päeva õhtuks jõudis kohale päris sõjaväemundris ettekandja, kelleks oli kaplan Jana Laaneser. Endast nõrgema auastmega kuulajatele (ehk siis kõigile laagrilistele) tegi pagunitel lipnikutärni kandev Laaneser ülesandeks väikestes gruppides arutada, milline Piiblis välja toodud võitlusvahend on laagrilistel kõige nõrgem, millega saaksid ülejäänud sõdurid teda aidata.

Kogu selle asjaliku Jumala kaitseväe väljaõppe kõrval jäi laagrilistel õnneks aega ka puhata ja mängida. Saun ning järv olid toredad atraktsioonid ning mõlemat sai kasutatud hoolega. Samuti ei jäänud tagaplaanile traditsiooniline metodisti noortelaagri mäng võrkpall – noorsõdurid läksid lausa nii uljaks, et mängisid kõrvalplatsil laagrit pidanud sensitiividega.

Laager lõppes samuti vanu traditsioone austades – nimelt söögiga. Aga enne seda, pühapäeva hommikul, kogunesid nii kohalikud inimesed kui laagrilised ja kutsutud külalised ühisele jumalateenistusele, kus jutlustas superintendent Olav Pärnamets. Laagri lõppedes suundusid sõdurid oma väeosadesse, kust neil tuli ja tuleb vastu võtta lahinguid juba üksi või koos oma lahingkaaslastega.