Koduteel 2/2003 - Intervjuu

6 küsimust Urmas Sassianile

*** Miks ja kuidas sidusite oma saatuse just metodismiga, on ju kristlusel palju erinevaid harusid?
Metodisti kirikusse sattusin tänu sõber Joelile, kelle kaudu ma üldse kirikusse tulin. Tema oli Eesti Metodisti Kiriku Tallinna koguduse liige ja kutsus mindki sinna. Mind tehti inimestega tuttavaks, me veetsime põnevalt koos aega ning saime sõpradeks. See oli minu jaoks piisav, et jääda kogudusse ja seal Jumalat teenida.
Ma usun, et inimene, kes kogudusse tuleb, ei oska alguses vahet teha erinevatel konfessioonidel. Sinna kogudusse, kuhu ta sisse astub ja kus Jumala leiab, sinna ta ka jääb. Mina astusin metodisti kogudusse.

*** Millised oleksid need kolm põhjust, miks võiks liituda just metodisti kirikuga, Teie kodukogudusega?
Kui tuua välja kolm põhjust, mis võiksid julgustada inimesi tulema just EMK Tallinna kogudusse, siis need oleksid:
* Jumal on elav meie koguduses.
* Meil on palju noori, kellega suhelda ja kellega koos Jumalat tundma õppida.
* Meil on hea õpetus ja võimalus ka seminaris õppida (selleks ei pea küll meie kiriku liige olema).
Kuid tegelikult on minu südames veendumus, et kuhu kogudusse Jumal sind kutsub, sinna mine ja teeni Teda rõõmuga!

*** Milline on Teie esimene mälestus kirikus(käimises)t?
Kirikus käisin esimest korda Otepääl. Ma ei tea, mis kirik see oli, aga olin koos metodisti noortega nädalalõpul suusatamas. Pühapäeval ei olnud mul kombeks kirikus käia ja ka sel päeval läksin esialgu hoopis suusatama. Mõne aja pärast sundis miski mu südames mind kirikusse minema. Püüdsin seda mõtet maha suruda, kuid ei suutnud, ja läksingi. Mu arvamus, et kirikus käivad ainult vanad inimesed nutmas ja palvetamas, lükati täiesti ümber. Sellel teenistusel tunnistas palju noori, kes rääkisid oma elust ja Jumalast ning ma avastasin, et nad räägivad täpselt seda, mida mina olin mõelnud ja mida mina oma elus läbi elasin. Sellel teenistusel rääkis Jumal minu südame vastu (mitte kõrvaga kuuldava häälega) ja see oli midagi erilist.

*** Milline on olnud Teie elu suurim kiusatus?
Kiusatused on sellised asjad, et neist ei pääse keegi, igaühel on omad, isegi Jeesusel olid. Ka mul on ikka olnud kiusatusi ühe või teise asja suhtes, kuid olen püüdnud nendest võitu saada. Kõige suurem kiusatus on vast kõige sagedasem – autoga liiga kiiresti sõitmine. Olen selle kiusatusega võidelnud läbi aastate ja pingutades olen suutnud ainult mõne päeva järjest ilma eksimata sõita (arvestades aastaid, mil mul on auto olnud). Ma ei räägi siin lihtsalt kogemata kiiruse ületamisest, vaid sellest, et mingil mõistmatul põhjusel tahaks lihtsalt kihutada kiiremini kui lubatud. Kas siis kellegagi võidu või täiesti üksi sõites. Sellega võitlen ma iga päev ja pole sellest kiusatusest veel lahti saanud, ent usun, et see päev ükskord siiski koidab.

*** Millal (millistel asjaoludel) saite endale esimese oma Piibli?
Esimese Piibli kinkis mulle sünnipäevaks kogudus. Sinna sisse oli kirjutatud: “Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab sinu sõna järgi!” (Ps 119:9) See oli väga suur kingitus, midagi hindamatut. Lugesin seda nii öösel kui päeval ja püüdsin hoida seda selget teerada.

*** Millise lause/mõtte/lõigu Piiblist valiksite oma motoks?
Minu päästmisest peale on minu süda olnud rõõmus ja see rõõm tuleb Jumalalt! Mu elu motoks sobiks kirjakoht: “Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad! Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on lähedal! Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Fl 4:4-7)