Koduteel 1/2004 - Retronurk

Kristlik Kaitsja 80 aastat tagasi, märts 1924

Üks misjonireis läbi Balti riikide

Wene ja Balti riikide misjonikonverentsi superintendendi dr. Geo. A. Simons’i lahkuse läbi oli mul wõimalus 1.-5. now. minewal aastal osa wõtta ringkonna konwerentsist ja Epworth-Liiga koosolekust Riias Lätimaal ja samal puhul waatamas käia Methodisti misjonikeskkohti neis riikides. Nelja aasta eest käisin Tallinnas, ilma et seal oleks üht Methodisti kogudust ehk jutlustajat ees leidnud! Ja nüüd leidsin 2 Methodisti õpetajat oma perekondadega, oma wäga kena koguduse, ruumika kokkutuleku saali, oma lastekodu ja oma majad. Ehk see oli küll üks ettewalmistamata ja rutuliselt kokku kutsutud koosolek, millest ma osa wõtsin, siiski oli maja täis kuulajaid, ja nende seas nägin palju noormehi ja tütarlapsi, kes on Epworth-Liiga liikmed, kes koosolekust rõõmustawa agarusega osa wõtsid laulu ja muusika ettekannetes. Wend Tombo, koguduse õpetaja, näib wäga tubli nooruse juhataja olewat.

Tallinnas kohtasin dr. Simonsi ja dr. Millsi ja meie sõitsime koos poolaasta konwerentsile Riiga, Lätimaa pealinna. Meie leidsime seal suurema koosoleku ees, millest umbes 60 õpetajat, kohalikku jutlustajat ja teisi laste ja nooruse töötegijaid osa wõtsid. See oli tõesti üks ülendaw pidu ja tõeline lõbu, nende meeste — nii mõnigi noor ja paljulubaw — peale waadata, kes olid nii tuliselt walmis kõik, mis wõimalik, teha Jumala riigi heaks; jälle teised, juba wanad ja kogenud, rikaste mälestustega, nende seas nii mõnigi wana tuttaw endistest aastatest Peterburis. Nad ei olnud weel äratusjutlustaja tuld kaotanud.

See konwerents oli erakorralise waimustusega täidetud, ja warasest hommikust kuni hilja ööni istusid wennad koos, nõu pidades ja, pealt kuulates ja palwetades. Ma ei wõinud teisiti, kui kõik see aeg nende juures olla, nii et ma koguni wõimalust ei leidnud waadelda suurt ja ilust Riia linna.Õnnistuse sõnad peale õhtusöömaaja konwerentsi lõpul öeldi 8-as keeles. See oli üks neist pühalikkumatest silmapilkudest, mis ma olen läbi elanud Methodisti õpetajana 36 aasta jooksul.

Enam jagu meie Balti wendadest mõistawad 2 ehk 3 keelt ja mõned nende seast 4 ehk weel rohkem. See oli midagi haruldast, et ühe kõne ehk jutluse juures on tarwis kaks tõlki. Kui mina rääkisin Inglis ja Rootsi keeli, tõlgiti mind Saksa ja Läti keelde, ja Soome keelest Wene ja Läti keelde. Nii awaldas wend Söte oma tublidust, kes tõlkis neljast keelest. Aga ka nooremad isikud, nagu näiteks wend Rumba tõlkis Inglise ja Saksa keelest Läti keelde.