Toimetus | Tellimine


Eessõna
Toimetaja veerg
Piiskopilt
Superintendendilt
EMK 105
Jutlus
Arutlust
Mõtisklus
Meilt ja mujalt
Noortenurk
Noored tunnistavad
Lastetoost meil ja mujal
Lastelaegas
Nõuandenurk
Koduteel 100
Pildikesi kogudustest
Misjon ja heategevus
Misjon
Kirikuelu
Aastakonverents
Kirikuaasta
Usupühad
Kultuurikommentaar
Intervjuu
Meie inimesed
Arvustusi
Naiste Ühenduses
Hingehoid
Elust enesest
Piibel
Metodismist
Orelifondis
Reisikiri
Raamatu- ja plaadisoovitus
Kristlane naerab ja nuputab
Kirjakast
Ajalugu
EMK 100
Retronurk
Õnnesoovid
Luulenurk
In memoriam
Reklaam
 

Koduteel 2/2016 - Noored tunnistavad

Orjusest vabaks!

Mirjam Tinno
Tallinna kogudus

Mirjam Tinno lugu


Poolteist aastat tagasi lebasin voodis kurnatuna ja väsinuna, välja magamata ja unenägudest häiritud. Keha oli väsinud ja valus, hommikul tõusta oli raske, pea ja selg valutasid ning tuju rõõmsana hoida oli suur pingutus.

Ametilt olin õpetaja, treener, holistiline terapeut ja erinoorsootöötaja. Olin omadega „augus” – see, kes teab kõike, teeb üllast tööd, aga iseendaga hakkama ei saa. Ma ei olnud võimeline enam niiviisi töötama, lõpetasin kogu lastega seotud töö ning tegin nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Kui ma oleksin läinud psühholoogi juurde, siis oleks ta arvatavasti diagnoosinud mulle depressiooni ja ärevusehäire.

Aga ma olin ju ise terapeut! Olin aktiivne vaimses praktikas – käisin oma õnne nimel teraapiates, olin kümme aastat pühendunud joogaõpetaja, osalesin tantristlikus maailmas ja lugesin new age’i alast kirjandust jne. Ometi elasin päev korraga ja võitlesin oma rõõmu eest. Ma olin kõik „õnneks” vajaminevad kriteeriumid täitnud, ma oleksin pidanud olema õnne tipul, aga kui ma endaga aus olin, siis mulle ei meeldinud mu elu. Teistele näitamaks hea küll, aga endale seda maha müüa enam ei saanud. Mul ei olnud enam kuhugi minna, sest olin ju kõik omateada ära proovinud.

Ühel päeval kutsus ema mind ühe misjonäri jumalateenistusele. Ma olin nõus, lootsin emaga vesteldes olukorrale kergendust saada. Kuid oma vanemaid nähes tegin otsuse, et ma ei jaga end. Minu enesetunne langes jälle „auku” ja ma küsisin, miks ma olen siin?

Teenistusel kõik laulsid, rõõmustasid ja tervenesid, aga minu olukord läks ainult hullemaks, keha valutas ja enesetunne rõhus tugevamalt kui tavapäeval. Olin vihane ja kokku varisemas, kuid minema ma ei julgenud kõndida. Hakkasin Jumalalt abi paluma. Täna ütlen, et Jumal tänatud, olin õiges kohas, kus abi paluda.

Misjonär jutustas päästest ja küsis, kes on päästetud? Mõtlesin endamisi, et kui ma oleks päästetud, siis ma ei peaks võitlema oma ellujäämise ega rõõmu pärast. Plaanisin teiste varjus eestpalvele minna.

Ma läksin ette, kordasin päästepalve, misjonär prohveteeris ja rääkis kollidest, mida näeb ja deemonist, kes elab minus. Ja kui ta ütles, et kõige enam ma tunnetan seda öösiti, siis ma murdusin. Ta käskis kollide armeel ja deemonil minust lahkuda. Mul pisarad jooksid ja keha värises, luupainalikud unenäod jooksid nagu filmilindil silme eest läbi. Ta prohveteeris edasi, et minu lapsepõlves juhtus midagi, millest see alguse sai. Minul jooksis silme eest läbi lapsepõlvesündmus, millest olin ennist tahtnud emale rääkida, südamest käis teine krõks läbi. Nutsin ja värisesin vabanemise tundest, mis mind valdas.

Ma olin päästetud! Kolm päeva magasin rahulikult, sügavalt ja ärgates olin rõõmus. Ma ei mäletanud, millal üldse nii oleksin maganud.

Vaimne maailm on reaalne, piir hea ja kurja vahel muutus selgemaks ja tugevamaks. Algas võitlus, kuid mina olin juba võitjate poolel.

Matteuse 12:43-45. Kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta põuaseid paiku pidi hingamist otsides ega leia seda. Siis ta ütleb: „Ma pöördun tagasi oma majja, kust ma välja tulin” Ja tulles leiab ta selle tühja olevat ning puhtaks pühitud ja ehitud. Siis ta läheb ja võtab enesega kaasa seitse vaimu, kes on kurjemad temast endast, ja nad tulevad ning asuvad sinna elama, ja selle inimese viimane lugu läheb pahemaks kui esimene.

Jumal aitas mind sellega, et äratas mind unenägudest üles. Hakkasin öösiti Uut Testamenti lugema, päeval kuulasin saateid vaimse maailma sõjapidamisest ja otsisin kontakti kristlastega, et jagada ja tuge saada. Kirjakohad muutusid mulle kaitsekilbiks ja relvaks. See andis mulle usku ja kinnitust, et Jumala sõna elab ning ma olen uus loodu Kristuses.

Hakkasin endale Jumala tõotusi kuuldavalt välja ütlema.

Galaatlastele 4:4-7. Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüdis: „Abba! Isa!” Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu.

Jumal on mind juba lahti ostnud ning ma olen vaba ja väärtuslik Jumala silmis. Ma olen vaba orjusest, hirmust, häbist – kõigest, mis mind maha surub ja mis paneb mind väärtusetult tundma. Kuri sosistab, et sa ei saa hakkama, sa pole küllalt hea ja sul alati jääb midagi puudu. Jah, selle pooltõega ta sai mind segadusse ajada.

Inimestena üksi oleme väetid, aga Jumalaga koos pole miski võimatu.

Luuka 1:37. Sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.

Ma ei ole üksi, Jumal on minuga ja Püha Vaim tegutseb minu sees, tänu Jeesusele. Meie eksime ja eksimine on inimlik, see kuulub inimeseks olemise juurde. Me sündisime patus, aga oleme uus loodu Kristuses.

2Kr 5:17. Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.

Kui miski ajab mind segadusse ja ma olen hirmul ja mind valdab kadeduse ja kibeduse tunne ning see kõik käib mul üle jõu, siis ma ütlen: „Jumal on suurem kui miski muu siin maailmas, ma olen Jumala laps ning kuri, sul ei ole maad minu juures, ma ei anna sulle endast midagi, sest ma olen juba kõik Jumalale üle andnud, sul ei ole ruumi siin.”

See on otsus, et ma ei lase hirmu patuviljadel end mürgitada ning ma juurin Jumala abiga selle hirmu juured endast välja. Ma hingan ning armastus ja rahu tõuseb mu südamesse.

1Jh 4:4 Teie, lapsed, olete Jumalast ja olete nad ära võitnud, sest see, kes on teis, on suurem sellest, kes on maailmas.

Jumal on loonud mulle uue ja puhta südame. Ta on pühkinud mu südamest kibeduse ja valu ning teeb seda uuesti ja uuesti. Tema aitas mul andeks anda endale, teistele ja eluolukordadele ning teeb seda uuesti ja uuesti. Tema on teinud mind terveks ja tugevamaks ning õpetab elama tões ja valguses. Tema näitab mulle teed ja kannab läbi raskuste ning Jumalaga on alati lahendus ja väljapääs. Jumal teeb seda mulle ja kõigile oma lastele alati ning Jumala teod on üle ootuste ja unistuste. Minu osaks on olnud tahta, Jumala poole hüüda ja võtta vastu Tema parim plaan, just nii kui ma hetkel oskan. Ma ei tea Jumala aega ette või kuidas ta täpselt midagi teeb, kuid Tema abiga ma saan ka Teda usaldada.

Efeslastele 3:20. Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda.

Siin maailmas, inimeste keskel elades on pereterapeut Virginia Satire’i järgi igal inimesel, ka lapsel, 
5 õigust.

- Meil on õigus näha ja kuulda seda, mis on, mitte seda, mis peaks olema, oli või tuleb.
- Meil on õigus öelda, mida tunneme ja mõtleme, mitte seda, mida peaksime ütlema.
- Meil on õigus tunda seda, mida tunneme, mitte aga seda, mida peaksime tundma.
- Meil on õigus küsida, mida vajame ja mitte alati selleks luba oodata.
- Meil on õigus riskida iseenda nimel ja mitte valida vaid seda, mis on kindel ja turvaline.

See tähendab, et mul on õigus olla mina ise, nii nagu Jumal on mind loonud ja koos Jumalaga on see kõik võimalik. Ja rohkemgi veel, sest me oleme pärijad.

Roomlastele 8:15. Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!”

Roomlastele 8:17. Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse.

Ma kisendasin, mul on õigus elule, vabadusele, rahule, rõõmule – kõigele, mis piiblis kirjas, sest ma olen Jumala laps. See on Jumala tõotus ning see teadmine ja tõde ehitab mind üles.

Johannese 8:31-32. Siis ütles Jeesus juutidele, kes temasse uskusid: „Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid.”

Uue looduna ma tunnetasin tõde tugevamalt ning piirid hea ja kurja vahel muutusid selgemaks. Ma sain teha õigeid valikuid. See aitas ja aitab mind kannatuse ringist, ohvri identiteedist ja enesehaletsusest välja.


... jätkub järgmisesest ajast
Koduteel 2/2016
Toimetaja veerg
Toimtaja veerg
Superintendendilt
Metodismist maailmas
Jutlus
Jutlus kolmainupühaks
Mõtisklus
Postkaardil on oma lugu
Meilt ja mujalt
Paavst Franciscus tervitas metodiste
Tänukiri perenõustajatele
Külaskäik Malmö sõpruskogudusse
Õnnitleme!
Raamatupood “Logos” on taas avatud
Emadepäeval Tallinna koguduses
Oh aastad, miks on teil nii kiire...
Kiriklikud tähtpäevad 2016. aastal
Noortenurk
Minu kutsumuse lugu
Eelda suuri asju Jumalalt
Noored tunnistavad
Orjusest vabaks!
Lastetoost meil ja mujal
Lastekirik Pärnus
Tallinna koguduse pühapäeva-kooli töödest-tegemistest
Pühapäevakool Reekülas
Killukesi Tapa koguduse pühapäevakooli tegemistest
Rõõmuralli tõi taas kord kokku EMK erinevate koguduste pühapäevakoolide lapsed
Lastelaegas
Ära lase kurbust südamesse
Nõuandenurk
Internetisõltuvus
Kirikuelu
ÜMK peakonverentsil 2016
Ühinenud Metodisti Kirik arvudes
Usupühad
Nädalate püha
Juudi vanasõnad ja mõtteterad õppimise teemal
Hingehoid
Leia oma päevas vaikuse aeg