Toimetus | Tellimine


Eessõna
Toimetaja veerg
Piiskopilt
Superintendendilt
EMK 105
Jutlus
Arutlust
Mõtisklus
Meilt ja mujalt
Noortenurk
Noored tunnistavad
Lastetoost meil ja mujal
Lastelaegas
Nõuandenurk
Koduteel 100
Pildikesi kogudustest
Misjon ja heategevus
Misjon
Kirikuelu
Aastakonverents
Kirikuaasta
Usupühad
Kultuurikommentaar
Intervjuu
Meie inimesed
Arvustusi
Naiste Ühenduses
Hingehoid
Elust enesest
Piibel
Metodismist
Orelifondis
Reisikiri
Raamatu- ja plaadisoovitus
Kristlane naerab ja nuputab
Kirjakast
Ajalugu
EMK 100
Retronurk
Õnnesoovid
Luulenurk
In memoriam
Reklaam
 

Koduteel 2/2016 - Jutlus

Jutlus kolmainupühaks

Priit Gregorios Tamm
Tartu Püha Luuka kogudus

Jh 16:12-15


Kui järele mõelda, siis ega me väga palju oma elus ei arvesta Kolmainsusega, ei teadvusta seda. Me usume üht Jumalat nagu teisedki monoteistid – jah, meil on küll Isa ja Poeg ja Püha Vaim, aga Jumal on ikka üks. Ja kõik.

Ent asi ei ole nii lihtne. Just see Jumala Kolmainsus, see Jumala mõistmise viis eristab meid kõikidest teistest monoteistidest (st juutidest ja muslimitest).

Kuna see arusaamine on nii oluline, siis on sellele pühendatud kirikuaastas omaette püha. Ja tõesti, see ei ole ainult teoreetiline teadmine, vaid see on määrav meie elu jaoks kristlastena.

Kolmainsusest kõneldakse kahest põhilist perspektiivist:

*Jumal on kolmes isikus: Isa, Poeg ja Püha Vaim. – Ühest küljest kirjeldab Kolmainsus seda, kuidas me Jumalat kogeme. See on tavaline viis Kolmainsusest jutlustades.

*Ent on veel midagi. Kolmainsuse-õpetus kõneleb ka sellest, kes Jumal on; kes Ta on iseeneses. Siin saavad kokku müstikud ja teoloogid; ja siin on tarvis pigem aukartust ja poeesiat, kui täpseid teoloogilisi definitsioone.

Kolmanda sajandi kirikuisad kõnelesid Jumalast Isast, kes on armastus ja kes peab seepärast armastama ja kes lausus oma nime, ütles oma Sõna. Ja sünnib Jumal Poeg – tõeline Jumal tõelisest Jumalast, sündinud, mitte loodud. Poeg on Kolmainsuse teine isik. Hiljem, maailma loomise järel, saab Poeg lihaks Neitsi Maarjast ja sünnib Jeesusena. Poeg on see, kes sünnib, kui Isa väljendab ennast armastuses maailma vastu. Poeg armastab Isa, kuna Ta on Isa Sõna. Ja Isa armastab Poega, täielikult ja piirideta; seega on Isa ja Poeg köidetud kokku armastuses.

See armastus, mis seob Isa ja Poega, on tõeline. See on Jumal Püha Vaim – Issand ja Elavakstegija, kes lähtub Isast ja Pojast. Poeg ja Püha Vaim on Isaga ühest olemusest; muud olemust ju ei olegi. Ja sel viisil on Jumal täiuslik. Kolm isikut, igaüks neist eristatav teistest, igaüks tõeline, igaüks olemas juba enne maailma algust, ja igaüks Jumal. Jumala üks-olemine peitub just nimelt selles sundimata armastuses, milles Kolmainsuse isikud annavad kõik üksteisele. See suhe ongi see, mis teeb Jumalast Tema, keda me tunneme. Jumal on osadus ja armastus.

Püha Augustinus ütleb: „Armastus on sellest, kes armastab; ja armastatakse armastusega. Nõnda on siis kolm: armastaja, armastatu ja armastus.” See armastuse suhe on kogu universumi alus; see on kogu loodu südamelöök. Kõik, mis on olemas, saab alguse siit, leiab oma tähenduse ja eesmärgi siit.

Selline on kristlik Jumala-mõistmine. Meie Jumal ei ole habemik vanamees; Ta ei ole ebaisikuline kosmiline jõud. Pigem on Jumal armastuse suhe, üks Jumal kolmes isikus, kogu olemise allikas.

Nagu igal heal õpetusel, on ka Kolmainsuse-õpetusel omad praktilised järeldused. Nimelt loob see tausta sellele, kuidas me peame elama.

Peetrus kirjutab, et Kirik taipas üsna kohe, et sellest, kuidas nad suudavad armastada üksteist, on näha, kas nad on jõudnud Kristuse saladusse. Võib öelda, et Jumal tähendab armastust Tema laste vahel.

Pole ime, et „uus käsk”, mille Jeesus annab omadele, on armastada üksteist: st matkida Teda ja Tema elu.

Just Kolmainsuse-õpetuse valguses võime näha, mis on see, mida Jumal meilt õieti ootab ja mida Ta meile soovib. Üle kõige on selleks see, et me saaksime osa Tema elust – et me aina enam kogeksime oma igapäevases elus Tema armastust, seda rõõmsat suhet.

Me oleme ju tehtud Tema näo järgi – Kolmainsuse järgi. Seega, mida enam meie elu on kujundatud armastusest, seda lähemale me jõuame meie endi tõelisele ja parimale minale. Seda rohkem saame nendeks, kelleks me tõeliselt oleme loodud.

Kolmainsuse-õpetus ei ole abstraktne teoloogia. See on väga eluline, väga isiklik õpetus. See kõneleb ju ka meist siin ja praegu; ja igavesti.

Loodu südames on armastus. Meid on loodud ja kutsutud armastuseks ja armastuse jagamiseks. Jumala armastus on meie elu allikas, meie teenäitaja ja meie lõppsiht. See ongi rõõmusõnum, mida Kirik kuulutab. Rõõmusõnum sellest, miks me olemas oleme ja sellest, mis on meie saatus. Ja see väärib tähelepanemist. Ja tänu. Aamen.
Koduteel 2/2016
Toimetaja veerg
Toimtaja veerg
Superintendendilt
Metodismist maailmas
Jutlus
Jutlus kolmainupühaks
Mõtisklus
Postkaardil on oma lugu
Meilt ja mujalt
Paavst Franciscus tervitas metodiste
Tänukiri perenõustajatele
Külaskäik Malmö sõpruskogudusse
Õnnitleme!
Raamatupood “Logos” on taas avatud
Emadepäeval Tallinna koguduses
Oh aastad, miks on teil nii kiire...
Kiriklikud tähtpäevad 2016. aastal
Noortenurk
Minu kutsumuse lugu
Eelda suuri asju Jumalalt
Noored tunnistavad
Orjusest vabaks!
Lastetoost meil ja mujal
Lastekirik Pärnus
Tallinna koguduse pühapäeva-kooli töödest-tegemistest
Pühapäevakool Reekülas
Killukesi Tapa koguduse pühapäevakooli tegemistest
Rõõmuralli tõi taas kord kokku EMK erinevate koguduste pühapäevakoolide lapsed
Lastelaegas
Ära lase kurbust südamesse
Nõuandenurk
Internetisõltuvus
Kirikuelu
ÜMK peakonverentsil 2016
Ühinenud Metodisti Kirik arvudes
Usupühad
Nädalate püha
Juudi vanasõnad ja mõtteterad õppimise teemal
Hingehoid
Leia oma päevas vaikuse aeg