Koduteel 5/2003 - Luulenurk

Sõjajumal tegutseb

Raketid ja kahurid külvavad tuld,
kuuliderahest on segunend muld.
Ei loe siin mingi hädaldus, nutt,
sõjajumala plaanides aina on rutt.

Ei loe ju talle ei lapsed, ei vanad,
kõiki ta ühtlaselt koheldes manab.
Oh, millal ta tööle siin pandud saab piir,
millal küll koitma lööb lootusekiir?

Sõduri kohus on olla ju valvel,
teele neid saatsid emade palved,
sest teadmata on, kas tagasi tuleb,
või saatus ta silmad jäädavalt suleb.

Olgu küll suur siin rahvaste mure,
rahulootus neis siiski veel ei sure.
Siin ainult veel lepitus parandada saab,
kui südamepõld leiab halastusmaad.

Kes küll mõistaks ema pisarate kulda,
kui ta poeg saab maetud võõramaa mulda.
Kui kaua see kuri veel töötama saab,
kui palju ta teoks veel antakse maad?

Ei lõpe ta teod ega töötamast väsi,
seni kuni peatab teda Jumala käsi.
Alles siis võib saabuda oodatud rahu,
kui arm ja andestus hingesse mahub.