Koduteel 5/2003 - Naiste Ühenduses

Naiste suvepäevad kui palverännak

Sel aastal ei saanud me naiste oikumeeniliste suvepäevade kindlat toimumispaika nimetada, mistõttu väljendasid mitmed osalejad arvamust, et nad tundsid end kui palverännakul olevat. Rännak algas reedel, 22. augustil Tallinnast EELK Usuteaduse Instituudi kabelist ühise hommikuhardusega, saatjaks piiblisalm “...võta oma voodi ja kõnni!“. Vooditarbed olid küll kaasas, kuid Haapsalu poole me siiski sõitsime, mitte ei kõndinud.

Esimene peatuspaik oli Haapsalu Toomkirik, millega põgusalt tutvusime. Järgmiseks sihtpaigaks sai EELK Ridala koguduse uus ja ilus pastoraat, kus tulijaid ootas hulgaliselt kohalikke naisi ja rikkalik kohvilaud. Seal toimus esimene tõsisem piibliuurimine, teejuhiks Agnes von Kirchbach. Vaatluse all oli Mooses, tema kutsumine ja elu erinevates kultuurides. Rühmatöös saime üksteisega paremini tuttavaks ja rääkisime sellest, mis südamel. Seejärel oli võimalus tutvuda iidse luterliku kirikuga ja uue baptisti palvekojaga. Ööbimispaigaks sai enamikule meist Lääne-Nigula kiriku pastoraat. Sinna jäime ka laupäevaseks päevaks, mil jagas sõnumit Anne Marie Boulongwe — peatusime veel kord 2. Moosese raamatu sündmustikul. Rühmatöös oli igaühel taas võimalus ja kohustus kaasa rääkida.

Pühapäeval kulges rännak edasi Märjamaale, võõrustajaiks kohaliku luterliku kiriku naised. Toimus ühine jumalateenistus, loeng ja rühmatöö. Šotlanna Margaret Clarki loengu algul tundsid paljud teatud võõristust, sest teemaks oli mujal Euroopas tõsiseks probleemiks kujunenud inimkaubandus (trafficking). Kas see puudutab juba ka meid ja meie lapsi või on see esialgu võõras probleem? Nii küsiti endalt ja oma rümakaaslastelt. Seminari lõpetades peatusime veel praktilise oikumeenia teemadel.
Suvepäevade juhtmõte teeniv armastus ei jäänud üksnes teoreetiliseks loosungiks, vaid sai kõigi osalejate ühiseks kogemuseks.